Alpinaarium

Varakevadest hilissügiseni on TBA üks õie- ja värviküllasemaid paiku alpinaarium, mis rajati mägitaimede eksponeerimiseks aastatel 1970-1973.

Mitmekesiste kasvutingimuste tõttu on maailma kõrgmäestike taimestik väga liigirikas (8000-10 000 liiki). TBA mägitaimede kollektsioonis kasvab ligi 680 taksonit ja sorti umbes 60 sugukonna 250 perekonnast. Nende looduslik levila on peamiselt Euroopa, Põhja-Ameerika ja Ida-Aasia mäestike montaanses kuni alpiinses kõrgusvööndis, kuid üksikud liigid on pärit ka Lõuna-Ameerikast, Uus-Meremaalt ja Põhja-Aafrikast.

Alpiinse kõrgusvööndi taimed e alpitaimed on kohastunud karmide ilmastikutingimustega ja neil on palju ühiseid tunnuseid. Taimede juured on pikad ja tungivad kivide vahelt sügavale niiskesse jahedasse mulda. Lehed on tavaliselt väikesed ning asetsevad varre ligi surutult või tihedate juurmiste kodarikena. Paljudel liikidel on lehed igihaljad, sageli servast rullunud või üleni karvased. Kõik need omadused aitavad taimedel vähendada aurumist ja vastu pidada karmides ilmastikutingimustes. Mägitaimed on väga õierikkad ja paljud liigid õitsevad varakevadel kohe pärast lume sulamist. Kõige varem puhkevad alpinaariumis õide talvine lumekupp (Eranthis hyemalis) ja lumeroosid (Helleborus). Aprillis alustavad õitsemist karukellad (Pulsatilla), kevadikud (Draba), adoonised (Adonis) ning kevadmagun (Sanguinaria canadensis). Maikuus, kui täisõitsengus on priimulad (Primula), aubrieetad (Aubrieta) ja leeklilled e floksid (Phlox), on alpinaarium juba tunduvalt mitmevärvilisem. Kõige õiterikkam aeg on alpinaariumis juuni. Siis moodustavad toredaid värvilaike maranad (Potentilla), kullerkupud (Trollius), magunad (Papaver), sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana) ja paljastipne kortsleht (Alchemilla epipsila). Kesksuvest sügiskülmadeni õitsevad alpinaariumis liatrised (Liatris), siilkübarad (Echinacea), päevakübarad (Rudbeckia), astrid (Aster) ja sinine mesiohakas (Echinops ritro). Paljud alpitaimed maailmas on looduskaitse all.