Maikuu õitsejad

Palmimajas õitsevad mais õiekas tõlvlehik (Spathiphyllum floribundum) ´Mauna Loa´, mandvill (Mandevilla) ´Sundaville´,  Andre flamingolill (Anthurium andreanum)    jt. Lisaks õitsejatele saab tutvuda meil haruldaste sõnajalgadega –  raunjalg (Asplenium lucidum), äärisjalg (Pteris hillebrandii), odajalg (Doryopteris decipiens), Microlepia strigosa, Macrothelypteris torreyana. Tavalisematest liikidest kasvavad palmimajas roodjalg (Blechnum appendiculatum), hõbe-vahajalg (Pityrogramma argentea), karvik-astelsõnajalg (Polystichum setiferum), kreeta äärisjalg (Pteris cretica) jt.

Põhjapoolsetes kasvuhoonetes on  sukulentide, vihmametsa ja troopiliste taimede kollektsioonid. Troopikamajas õitseb esmakordselt 20.a kolmkant-pisipalm (Dypsis decaryi). Mais õitsevad kuukingad (Phalaenopsis), india tunbergia (Thunbergia mysorensis), harjaseline nõgesleht (Acalypha hispida), pikalehine armasõis (Pseuderanthemum longifolium), sulgjas breinia (Breynia disticha), jamaika rotisaba (Stachytarpheta jamaicensis), kaunis ämblikliilia (Hymenocallis speciosa), kollane pakssaba (Pachystachys lutea), püsthelikoonia (Heliconia stricta), lõhis-jatrofa (Jatropha multifida), Andre flamingolill (Anthurium andreanum), laialehine asplundia (Asplundia latifolia), vahelduvalehine lõikhein (Cyperus alternifolius), Thomsoni saatusepuu (Clerodendrum thomsoniae), uganda õnnepuu (Rotheca myricoides)  jt.

Näha saab tähtsaid troopilisi tarbetaimi nagu erilehine leivapuu (Artocarpus heterophyllus), india mangopuu (Mangifera indica), harilik riis (Oryza sativa), hiina banaan (Musa acuminata), harilik ananass (Ananas comosus), harilik kardemon (Elettaria cardamomum), harilik ingver (Zingiber officinale), harilik suhkruroog (Saccharum officinarum), araabia kohvipuu (Coffea arabica), harilik kakaopuu (Theobroma cacao), kookospalm (Cocos nucifera), söödav salakkpalm (Salacca zalacca), harilik sidrunhein (Cymbopogon citratus), puuvillapõõsas (Gossypium), peruu annoona (Annona cherimola), must pipar (Piper nigrum), serenoapalm (Serenoa repens), värvibiksa (Bixa orellana) jpt.    

Sukulentide hoones õitsevad mais karoliina begoonia (Begonia caroliniana), santa Katariina jänesekapsas (Oxalis triangularis), vääris-lehtkaktus (Disocactus xhybridus), pidulik koibikliilia (Ismene xdeflexa), osjalehine russeelia (Russelia equisetiformis), sooniline begoonia (Begonia venosa), sinine kaelakellukas (Trachelium caeruleum), särav piimalill (Euphorbia milii), roniliilia (Gloriosa modesta), abessiinia kleinia (Kleinia abyssinica), kannus-linnupiim (Ornithogalum longibracteatum)  jt.

Subtroopikamajas  õitsevad mais tore koolupuu (Acocanthera oblongifolia), sitke linaliilia (Phormium tenax), Johnsoni heinpuu (Xanthorroea johnsonii), teravalehine lambiharjapuu (Callistemon acuminatus), võru-melaleuka (Melaleuca armillaris), elliptiline melaleuka (Melaleuca elliptica),   sinine dianell (Dianella caerulea), tasmaania dianell (Dienella tasmanica), kollakas kängururohi (Anigozanthus flavidus), jäik tõlvpuu (Cordyline stricta)   jt. Vahemere maade taimedest õitsevad mais spartsium (Spartium junceum), astelhernes (Ulex europaeus), harilik õlipuu (Olea europaea), haisev iiris (Iris foetidissima), karvane kiviroosik (Cistus xincanus) jt. Käbivad punane kadakas (Juniperus oxycedrus) ja vahemere küpress (Cupressus sempervirens). Hiina ja Jaapani taimedest õitsevad mais lõhnav soonseemnik (Trachelospermum jasminioides, suureõieline abeelia (Abelia xgrandiflora)  jt.

Alpinaariumis toimuvad rekonstrueerimise ettevalmistustööd. Uuenenud mägitaimede ekspositsioon avatakse külastajatele paari aasta pärast.

 

Meelteaias õitsevad mais  karulauk (Allium ursinum), harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis), kuumaasikas (Fragaria
vesca
var. semperflorens), aedmaasikas (Fragaria xananassa) jt.

Ilukõrreliste ekspositsioonis õitsevad mais lubikad (Sesleria).

Pojengide ekspositsioonis õitsevad mais varased pojengi (Paeonia) liigid.  

Dendraariumis õitsevad maikuu alguses enne lehtimist Loebneri magnoolia (M. xloebneri), tähtmagnoolia (M. stellata) ja hondo magnoolia (M. kobus).

Kuu alguses lõpetavad tolmlemise okaspuudest lehised (Larix) ja jugapuud (Taxus).

Erikaariumis kuu alguses õitseb kuldrododendron (Rhododendron aurea), dauuria rododendron (Rhododendron  dauricum) ja palmrododendron (Rhododendron oreodoxa), kuu lõpus suurem osa rododendroniliike.

Kuu alguses hakkavad õitsema sahhalini kirsipuu (Cerasus sargentii) ja kuriili kirsipuu (Cerasus kurilensis), seejärel puhkevad õide järjest teised kirsipuud, toomingad (Padus), ploomipuud (Prunus), mandlipuud (Amygdalus), toompihlakad (Amelanchier) ja kuu lõpus pihlakad (Sorbus).

Kuu alguses tolmlevad enne täislehtimist tuultolmlejad paplid (Populus), pajud (Salix), samuti kahekojaline saarvaher (Acer negundo), kuu keskel kased (Betula), pähklipuud (Juglans), valgepöögid (Carpinus). Lehtpuude hulgas on kõige hilisemad tuultolmlejad tammed (Quercus), kes tolmlevad mai viimasel kolmandikul.

Kuu keskelt alates hakkavad õitsema putuktolmlevad vahtrad (Acer) ja tugevalõhnaline korea abeelia (Abelia coreana).

Kuu lõpus hakkavad õitsema iluõunapuude (Malus) sordid ja õunapuude liigid (Malus sp).

Kuu lõpus hakkavad massiliselt tolmlema männid (Pinus) ja kuused (Picea), aga samuti kadakad (Juniperus).

 

Sibultaimede ekspositsioonis on maikuus fookuses tulbid (Tulipa), hüatsindid (Hyacinthus) ja nartsissid (Narcissus). Samuti alustavad ja jätkavad õitsemisega perekonnad ülane (Anemone), bellevaalia (Bellevalia), kirgaslill (Chionodoxa), lõokannus (Corydalis), koerahammas (Erythronium), püvilill (Fritillaria), kobarhüatsint (Muscari), linnupiim (Ornithogalum), siniliilia (Scilla) ja muidugi perekond lauk (Allium), kellest kuulsaim on pärismaine karulauk (Allium ursinum).

Esiväljakul õitsevad mais varajaste sordirühmade tulbid (Tulipa) ning eriline pärl on lumivalgete õitega uus sort ‘Eesti’.

Tekst: Urmas Laansoo