Aasta puu viirpuu ja selle liikide levimine aianduses

Viirpuu (Crataegus) on parasvöötmes levinud puittaimede üks liigirikkamaid perekondi. Teadlaste poolt, kes eelistavad kitsast liigikäsitlust, on perekonnas kirjeldatud üle 1500 liigi. Laia liigikäsitluse järgi jääb viirpuuliike järele umbes 230 liiki. Suurim viirpuuliikide mitmekesisus valitseb Põhja-Ameerikas, kus kitsa liigikäsitluse korral kasvab üle 1100 liigi, laia liigikäsitluse korral aga 169 liiki.

Perekonna teaduslik nimetus tuleneb kreeka keelest (krataigos – viirpuu). Kreeka keeles tähendab kratos – tugevat, mis iseloomustab puidu vastupidavust ja akis – teravat tippu, mis iseloomustab puul sagedasti esinevaid astlaid. Eestikeelne perekonna nimetus viirpuu on tuletatud taime rahvapärasest nimest Lääne-Eestis ja Saaremaal viherpuu, millega tähistati samal ajal aeg-ajalt teistki taime – türnpuud.

Kasvukujult on viirpuud kas kõrged põõsad (tüvede harunemine toimub maapinna lähedalt) või madalad puud (tüvede harunemine toimub kõrgemal maapinnast). Iseloomulik on okste tihe harunemine ja sagedasti lühivõrsetest astelde moodustumine.

Viirpuud oma mõõduka suurusega sobivad hästi väiksematesse aedadesse. Viirpuude õitsemine on rikkalik, lisaks tavalisele valgele õievärvusele on osadel sortidel õied roosad ja punased. Vilju moodustub palju ja peamiselt punasetoonilised viljad püsivad mitu kuud puu küljes. Lehestik on tihe ja küllaltki terve (lehetäid kimbutavad viirpuid nagu teisigi roosõielisi küll sagedasti). Väikeste lehtedega liigid sobivad valges kasvupaigas hästi pügatud hekiks.

Enamik viirpuid on valguslembesed ja taluvad ainult mõõdukat varju. Mulla suhtes neil kindlaid nõudeid ei ole, kuid liigniisked ja märjad mullad neile ei sobi.

Viirpuude levik Eestis

Aianduses hakkasid viirpuud Eestis laiemalt levima 19. sajandi keskpaiku.

1883. aastal ilmunud teoses „Die Holzgewächse von Est-, Liv- und Curland“ hindas Johannes Klinge Eestis sagedaselt esinevateks liikideks ja sortideks 15 erinevat viirpuu nimetust1. Nende hulgas oli näiteks Tartus ja selle ümbruses laialtlevinud tavaline hekitaim verev viirpuu (C. sanguinea) kui avalikes parkides ja eraaedades tömbilehine viirpuu (C. oxyacantha) koos täidisõieliste (’Rubra Plena’ ja ’Plena’/’Alba Plena’), kirjuleheliste (’Variegata’ ja ’Argenteo-Variegata’) ja kollase viljalise sordiga (’Fructu-Luteo’). Harva esinevaid viirpuid tõi J. Klinge välja 19 erinevat nimetust2, millel oli vaid mõni leiukoht Eestis või ainuke kasvukoht Tartu botaanikaaias.

Aastatel 1928-1929 pani dendroloog Eduard Viirok Tallinna avalikelt haljasaladelt ja kollektsionääride aedadest sagedalt esinevate liikide ja sortidena3 kirja mitmeid viirpuid, mis kasvasid avalikes puiestikes või eraaedades nii hekina kui ka ilupõõsastena. Samuti kaardistas Eduard Viirok ka Tallinnas leiduvad haruldasemad viirpuu liigid4.

Viirpuid kogus ja katsetas teiste puittaimede hulgas Eesti Vabariigi esimesel perioodil Andres Mathiesen. Oma teoses „Dendroloogia“ (1934) toob ta välja 19 viirpuuliiki. A. Mathieseni katsetest jäi maha viirpuid nii Raadi dendroloogiaaeda kui Järvselja õppemetskonda ning viirpuid levitati õppemetskonna puukoolist mitmele poole üle Eesti. Raadi dendroaias oli Eino Laasi andmetel 2014. aastal alles veel 7 liiki viirpuid: Douglasi viirpuu (C. douglasii), Lange viirpuu (C. ×langei), üheemakaline viirpuu (laias mõistes) (C. monogyna s.l.), harilik viirpuu (C. rhipidophylla), ümaralehine viirpuu (C. rotundifolia), Schneideri viirpuu (C. ×schneideri) ja karvane viirpuu (C. submollis).

Nõukogude perioodi haljastuses kasutati laialdaselt nii hekitaime kui ilupõõsana karvast viirpuud, haljasaladele ja koduaedadesse istutati tömbilehist viirpuud ’Rubra Plena’, hekitaimena levitati eelkõige üheemakalist viirpuud (ja tema karvasemat varianti, saksa viirpuud – C. alemanniensis), harva istutati Russanovi viirpuud (C. russanovii) ja tema oranžide viljadega vormi rubella, verevat viirpuud, Korolkovi viirpuud (C. korolkowii), Douglasi viirpuud, lehvik-viirpuud (C. flabellata) ja ümaralehist viirpuud.

Nõukogude perioodil uuris viirpuid Endel Laas, mille tulemusel ilmus 1998. aastal ülevaade „Viirpuud Eestis, nende kasvatamine ja kasutamine“. Teose järgi oli 1990. aastate alguses Eestis üle 75 nimetuse viirpuid. Suuremad kollektsioonid viirpuudest olid Tallinna botaanikaaias, Eesti Põllumajanduse Akadeemia (praegu Eesti Maaülikooli) dendropargis Tähtveres, Järvselja õppe-katsemetsamajandi Agali arboreetumis, Luua dendraariumis ja Eesti Metsainstituudi puukoolis.

Eesti Vabariigi teisel perioodil on viirpuude hulka lisandunud Mordeni viirpuu (C. ×mordensis) sordiga ’Toba’, üheemakalise viirpuu sort ’Compacta’, taas on hakatud levitama tömbilehise viirpuu sorte ’Paul’s Scarlet’ ja ’Punicea’.

1980.-1990. aastatel tabas Eesti viirpuude kollektsioone bakterpõletiku (Pseudomonas syringae pv. syringae) laine. Hävis suur hulk Kesk- ja Ida-Aasiast pärit viirpuid. Põhja-Ameerika liigid ja enamik Euroopa liike elasid kahjustuslaine üle.

Tallinna avalikus ruumis ei ole viirpuude arvukus ja mitmekesisus viimastel aastakümnetel vähenenud mitte taudide tõttu, vaid halbade kasvutingimuste pärast. Viirpuude istutamise ajal valgusküllastes parkides ja haljakutel on jõudsakasvulised puud suureks saanud, mistõttu viirpuud on varju jäänud ja kängunud ning seejärel likvideeritud. Siiski leidub veel siin-seal üksikute isenditena vanu viirpuid. Nii kasvab Kopli kalmistupargis umbes 5 meetri kõrgune Lange viirpuu, Falgi pargis umbes 7 meetri kõrgune Schneideri viirpuu. Skoone bastionil, Rannavärava mäel, Süsta ja Sitsi tänavate servas ja veel siin-seal 4–5 meetri kõrguseid Russanowi viirpuu vorm rubella põõsaid.

Praegu on Tallinna botaanikaaia viirpuude kollektsioonis 20 nimetust viirpuid5. Audaku katsepunktis Saaremaal on 5 nimetust viirpuid6.

Tekst: Olev Abner

1 täpiline viirpuu (Crataegus punctata), viltjas viirpuu (C. calpodendron), kannus-viirpuu (C. crus-galli), pikaastlaline viirpuu (C. macracantha), sarlakpunane viirpuu (C. coccinea), pehme viirpuu (C. mollis), verev viirpuu (C. sanguinea), must viirpuu (C. nigra), tömbilehine viirpuu (C. oxyacantha) koos täidisõieliste sortidega ’Rubra Plena’ ja ’Plena’ (=’Alba Plena’) ning kirjulehiste sortidega ’Variegata’ ja ’Argenteo-Variegata’ ja kollase viljalise sordiga ’Fructu-Luteo’, üheemakaline viirpuu (laias mõistes) (C. monogyna s.l.).

2 südajas viirpuu (Crataegus phaenopyrum), liik C. spathulata, kollane viirpuu (C. flava), elliptiline viirpuu (C. elliptica), ploomilehine viirpuu (C. ×prunifolia), lihakas viirpuu (C. succulenta), ümaralehine viirpuu (C. rotundifolia), roheline viirpuu (C. viridis), lehvik-viirpuu (C. flabellata), Douglasi viirpuu (C. douglasii), Schneideri viirpuu (C. ×schneideri = C. nigra var. fusca), viieemakaline viirpuu (C. pentagyna), sulglõhine viirpuu (C. pinnatifida), tömbilehine viirpuu (C. oxyacantha) täidisõieline sort ’Paul’s Scarlet’, liik C. ×macrocarpa, õun-viirpuu (C. azarolus), liik C. heterophylla, reinvars-viirpuu (C. tanacetifolia), liik C. orientalis ja sahhalini viirpuu (C. chlorosarca) (viimase seeme saadud Peter von Glehni kaudu Sahhalinilt).

3 üheemakaline viirpuu nii hekina kui ilupõõsana, tömbilehine viirpuu haljasaladel hekina (harva eraaedades), tömbilehine viirpuu sort ’Rubra Plena’, verev viirpuu avalikes puiestikes nii heki kui ilupõõsana, aga ka eraaedades.

4 sarlakpunane viirpuu (Kadriorus, mõnikord eraaedades), Douglasi viirpuu, tömbilehine viirpuu ’Plena’, viieemakaline viirpuu, sulglõhine viirpuu, mis oli just 1929. aastal Hirvepargis maha raiutud.

5 viltjas viirpuu, ümaralehine viirpuu, tulipunase viirpuu teisend (C. chrysocarpa var. phoenica), almatõ viirpuu (C. dsungarica), lehvik-viirpuu, tömbilehine viirpuu ja tema sordid ’Plena’, ’Rubra Plena’ ja ’Punicea’, pehme viirpuu, üheemakaline viirpuu, raag-viirpuu (C. pedicellata), sulghõlmine viirpuu, täpiline viirpuu ja tema vorm intermedia, harilik viirpuu, karvane viirpuu, pikaastlaline viirpuu, turkestani viirpuu (C. turkestanica) ja viidumäe viirpuu (C. viidumaegica).

6 Arnoldi viirpuu (C. arnoldiana), sahhalini viirpuu, Maximowiczi viirpuu (C. maximowiczii), üheemakalise viirpuu sort ’Stricta’ ja sulglõhine viirpuu.