Mais õitsevad

Palmimajas õitsevad mais peruu kuldoleander (Cascabela thevetia), õiekas tõlvlehik (Spathiphyllum floribundum) ´Mauna Loa´,  Nikolai paradiisilinnulill (Strelitzia nicolai), Andre flamingolill (Anthurium andreanum) jt. Palmimajja istutati 8.12.2015.a. uus palm Madagaskari lääneosa savannidest – bismarkiapalm (Bismarckia nobilis). Lisaks õitsejatele saab tutvuda meil haruldaste sõnajalgadega –  raunjalg (Asplenium lucidum)äärisjalg (Pteris hillebrandii)odajalg (Doryopteris decipiens), Microlepia strigosa, Macrothelypteris torreyana. Tavalisematest liikidest kasvavad palmimajas roodjalg (Blechnum appendiculatum)hõbe-vahajalg (Pityrogramma argentea)karvik-astelsõnajalg (Polystichum setiferum)kreeta äärisjalg (Pteris cretica) jt . 

Põhjapoolsetes kasvuhoonetes on  sukulentide, vihmametsa ja troopiliste taimede kollektsioonid. Mais õitsevad kuukingad (Phalaenopsis), india tunbergia (Thunbergia mysorensis), harjaseline nõgesleht (Acalypha hispida), oivaline saatusepuu (Clerodendrum speciosissimum), serenoapalm (Serenoa repens), jamaika rotisaba (Stachytarpheta jamaicensis), jalakalehine turnera (Turnera ulmifolia), suureõieline meelistäht (Eucharis xgrandiflora), flamingolilled (Anthurium), kollane pakssaba (Pachystachys lutea), käbigusmaania (Guzmania conifera), oivaline korallpõõsas (Medinilla magnifica), õiekas tõlvlehik (Spathiphyllum floribunda) ´Mauna Loa´, meeldiv monstera (Monstera deliciosa)  jt. Troopilistest palmidest õitseb mais läikiv mägipalm, värvikaid vilju kannavad süstjas mägipalm (Chamaedorea oblongata) ja bambus-mägipalm (Chamaedorea seifrizii). Mais õitsevad troopilised orhideelised (Orchidaceae).

Näha saab tähtsaid troopilisi tarbetaimi nagu india mangopuu (Mangifera indica), harilik riis (Oryza sativa), hiina banaan (Musa acuminata), harilik ananass (Ananas comosus), harilik kardemon (Elettaria cardamomum), harilik ingver (Zingiber officinale), harilik suhkruroog (Saccharum officinarum), araabia kohvipuu (Coffea arabica), harilik kakaopuu (Theobroma cacao), kookospalm (Cocos nucifera), söödav salakkpalm (Salacca zalacca), harilik sidrunhein (Cymbopogon citratus), puuvillapõõsas (Gossypium), peruu annoona (Annona cherimola), must pipar (Piper nigrum), serenoapalm (Serenoa repens), värvibiksa (Bixa orellana) jpt.   

Sukulentide hoones õitsevad mais harilik heliotroop (Heliotropium arborescens), vääris-lehtkaktus (Disocactus xhybridus), madeira kurereha (Geranium maderense), santa katariina jänesekapsas (Oxalis triangularis), karvasetolmukaline jänesekapsas (Oxalis lasiandra), mehhiko jänesekapsas (Oxalis deppei), brasiilia feihoapuu (Acca sellowiana), sooniline begoonia (Begonia venosa), alatiõitsev piimalill (Euphorbia pseudolaevis), särav piimalill (Euphorbia milii), lusik-kalanhoe (Kalanchoe nyikae), puiskestvik (Aeonium arboreum), sinine kaelakellukas (Trachelium caeruleum), sile stefaania (Stephania glabra), abessiinia kleinia (Kleinia abyssinica), natali koolupõõsas (Carissa macrocarpa) jt.

Subtroopikamajas  õitsevad mais kõrge värvijuur (Wachendorfia thyrsiflora), tore koolupuu (Acokanthera oblongifolia), lõhnav soonseemnik (Trachelospermum jasminoides), punane kuulsuslill (Clianthus puniceus), harilik kaljuliilia (Arthropodium cirrhatum), austraalia kannike (Viola stolonifera), Cunninghami kasuariin (Casuarina cunninghamiana), laskuvalehine päästiklill (Stylidium adnatum), Bidwilli pudelpuu (Brachychiton bidwillii), tähk-raudleht (Lomandra spicata), pööris-nelgipuu (Syzygium paniculatum), teravalehine lambiharjapuu (Callistemon acuminatus), võnk-agoonis (Agonis flexuosa), võru-melaleuka (Melaleuca armillaris), elliptiline melaleuka (Melaleuca elliptica), naistepunalehine melaleuka (Melaleuca hypericifolia),  sinine dianell (Dianella caerulea), kollakas kängurukäpp (Anigozanthos flavidus), Palmeri odalill (Doryanthes palmeri) jt. Vahemere maade taimedest õitsevad mais spartsium (Spartium junceum), haisev iiris (Iris foetidissima), Webbi ussikeel (Echium webbii), kanaari ussikeel (Echium wildpretii), harilik astelhernes (Ulex europaeus), karvane kiviroosik (Cistus xincanus), greibipuu (Citrus x paradisi) ´Ruby Red´ jt. Hiina ja Jaapani (Aasia) taimedest õitsevad aprillis karvane kiviroosik (Cistus incanus), rosmariin (Rosmarinus officinalis) jt.

Meelte aias õitsevad mais  harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis), nurmenukk (Primula veris), kuumaasikas (Fragaria vesca var. semperflorens) jt.

Ilukõrreliste ekspositsioonis õitsevad mais lubikad (Sesleria).

Püsikute ekspositsioonis õitsevad mais kopsurohud (Pulmonaria), nabaseemnikud (Omphalodes), varsakabjad (Caltha), kullerkupud (Trollius), kitsekakrad (Doronicum),brunnerad (Brunnera), bergeeniad (Bergenia), maikellukesed (Convallaria), kuutõverohud (Polygonatum), mitmed kivirikud (Saxifraga), igihaljad (Vinca), kilpleht (Darmera peltata) jt.

Pojengide ekspositsioonis õitsevad maikuu viimasel dekaadil mitmed pojengide liigid nagu varajane pojeng (Paeonia officinalis), ahtalehine pojeng (Paeonia tenuifolia), lagodehhi pojeng (Paeonia mlokosewitschii), korallpojeng (Paeonia mascula) jt.

Alpinaariumis õitsevad mais adoonised (Adonis), karukellad (Pulsatilla), kivirikud (Saxifraga), priimulad (Primula) jpt kevadised püsikud.

Sibullilledest õitsevad mais tulbid (Tulipa), nartsissid (Narcissus), hüatsindid (Hyacinthus), püvililled (Fritillaria), kobarhüatsindid (Muscari), linnupiimad (Ornithogalum), siniliiliad (Scilla) jt.

Tekst: Urmas Laansoo