Juulikuu õitsejad botaanikaaias

Palmimajas õitsevad juulis Forsteri kentiapalm (Howea forsteriana), suurelehine õislehik (Phyllanthus grandifolius), peruu pipar (Piper unguiculatum), pikalehine ruellia (Ruellia graecizans), verimari (Rivina humilis), lembeliilia (Agapanthus), õiekas tõlvlehik (Spathiphyllum floribundum) ´Mauna Loa´, Andre flamingolill (Anthurium andreanum) jt. Lisaks õitsejatele saab tutvuda meil haruldaste sõnajalgadega – raunjalg (Asplenium lucidum), äärisjalg (Pteris hillebrandii), odajalg (Doryopteris decipiens), Microlepia strigosa, Macrothelypteris torreyana. Tavalisematest liikidest kasvavad palmimajas roodjalg (Blechnum appendiculatum), hõbe-vahajalg (Pityrogramma argentea), karvik-astelsõnajalg (Polystichum setiferum), kreeta äärisjalg (Pteris cretica) jt.
Põhjapoolsetes kasvuhoonetes on sukulentide, vihmametsa ja troopiliste taimede kollektsioonid. Troopikamajas õitseb esmakordselt 20.a kolmkant-pisipalm (Dypsis decaryi). Juulis õitsevad kalju-sinilehter (Streptocarpus saxorum), kuukingad (Phalaenopsis) malai nelgipuu (Syzygium malaccense), india tunbergia (Thunbergia mysorensis), peajas kärssliilia (Curculigo capitulata), harjaseline nõgesleht (Acalypha hispida), täpiline hõbeköis (Scindapsus pictus), pikalehine armasõis (Pseuderanthemum longifolium), rooshibisk (Hibiscus rosa-sinensis), eriline korallpõõsas (Medinilla speciosa), hõbe-udutolmik (Hemigraphis alternata), oivaline saatusepuu (Clerodendrum speciosissimum), sulgjas breinia (Breynia disticha), jamaika rotisaba (Stachytarpheta jamaicensis), jalakalehine turnera (Turnera ulmifolia), tähniline justiitsia (Justicia brandegeeana), lamav justiitsia (Justicia procumbens), kollane pakssaba (Pachystachys lutea), mehhiko ruellia (Ruellia brittoniana), korallbegoonia (Begonia corallina) ´Lucerna´, Thelma begoonia (Begonia thelmae), valge nutthein (Kyllinga bulbosa), läikhelikoonia (Heliconia metallica), õiekas tõlvlehik (Spathiphyllum floribundum) ´Mauna Loa Supreme´, värvibiksa (Bixa orellana), hiid-tobiväät (Aristolochia gigantea), kaunis bugenvillea (Bougainvillea spectabilis), lõhis-jatrofa (Jatropha multifida), mehhiko kuldsõrm (Juanulloa mexicana), triibik-urnõis (Nematanthus strigillosus), vesiroosilehine flamingolill (Anthurium nymphaeifolium), Andre flamingolill (Anthurium andreanum), pikalehine ruellia (Ruellia graecizans), valgeroodne ruellia (Ruellia devosiana), hiid-pitslehik (Fittonia gigantea), vastandlik dorsteenia (Dorstenia elata), meeldiv monstera (Monstera deliciosa), uganda õnnepuu (Rotheca myricoides), hull mungasõrg (Barleria prionitis), Sanchezia parvibracteata, punane justiitsia (Justicia carnea), kõrvpipar (Piper auritum), guajaana ardiisia (Ardisia guianensis), harilik papaia (Carica papaya), papüürus-lõikhein (Cyperus papyrus), uganda õnnepuu (Rotheca myricoides), jt. Troopilistest orhideelistest õitsevad juulis tantsukäpp (Tolumnia), lisekäpp (Prosthechea), veenuseking (Paphiopedilum), vanda (Vanda) jt.
Näha saab tähtsaid troopilisi tarbetaimi nagu erilehine leivapuu (Artocarpus heterophyllus), india mangopuu (Mangifera indica), harilik riis (Oryza sativa), hiina banaan (Musa acuminata), harilik ananass (Ananas comosus), harilik kardemon (Elettaria cardamomum), harilik ingver (Zingiber officinale), harilik suhkruroog (Saccharum officinarum), araabia kohvipuu (Coffea arabica), harilik kakaopuu (Theobroma cacao), kookospalm (Cocos nucifera), söödav salakkpalm (Salacca zalacca), harilik sidrunhein (Cymbopogon citratus), puuvillapõõsas (Gossypium), peruu annoona (Annona cherimola), must pipar (Piper nigrum), serenoapalm (Serenoa repens), värvibiksa (Bixa orellana) jpt.
Sukulentide hoones õitsevad juulis eriastlaline näsakaktus (Mammillaria centricirrha), karvasetolmukaline jänesekapsas (Oxalis lasiandra), santa Katariina jänesekapsas (Oxalis triangularis), keelkaktus (Brasiliopuntia brasiliensis), osirusseelia (Russelia equisetiformis), valgekarvane viigikaktus (Opuntia leucotricha), inkaväät (Bomarea), Powelli kriinum (Crinum powellii), sooniline begoonia (Begonia venosa), kleistokaktus (Cleistocactus candelilla), brasiilia feihoapuu (Acca sellowiana), sinine kaelakellukas (Trachelium caeruleum), särav piimalill (Euphorbia milii), täpiline tuttliilia (Eucomis comosa), keelleht (Glottiphyllum), sinakas piimalill (Euphorbia coerulescens), transvaali õhupallipuu (Erythrophysa transvaalensis), savanni-hiirelõksupuu (Uncarina grandidieri), haruline bulbiine (Bulbine fruticosa), sile stefaania (Stephania glabra), piimalill (Euphorbia didieroides), natali koolupõõsas (Carissa macrocarpa) jt.
Subtroopikamajas õitsevad juulis kuninglik paradiisilinnulill (Strelitzia reginae), Henry metsviinapuu (Parthenocissus henryana), lintpõõsas (Homalocladium platycladum), maadjas fuksia (Fuchsia procumbens), palmlehine kukeleib (Setaria palmifolia), konks-takerrohi (Uncinia uncinata), paju-ahasviljak (Stenocarpus salignus), Bidwilli pudelpuu (Brachychiton bidwillii), pööris-nelgipuu (Syzygium paniculatum), pikk raudleht (Lomandra longifolia), sinine dianell (Dianella caerulea), kollakas kängururohi (Anigozanthus flavidus), jäik tõlvpuu (Cordyline stricta) jt. Vahemere maade taimedest õitsevad juulis harilik mürt (Myrtus communis), spartsium (Spartium junceum), harilik viigipuu (Ficus carica), siidtärnik (Asteriscus sericeus) jt. Käbivad punane kadakas (Juniperus oxycedrus) ja vahemere küpress (Cupressus sempervirens). Hiina ja Jaapani taimedest õitsevad juulis lenkorani siidakaatsia (Albizia julibrissin), suureõieline abeelia (Abelia xgrandiflora), rooshibisk (Hibiscus rosa-sinensis), nandiina (Nandia domestica), jaapani ardiisia (Ardisia japonica), tihe habemätas (Liriope muscari) jt.
Dendraariumis õitsevad juulis ligustrid (Ligustrum) ja ligustriinid (Syringa). Alustavad õitsemist pärnad (Tilia) ja põõsasmaranad (Potentilla). Õitsemist lõpetavad ebajasmiinid (Philadelphus) ja kontpuud (Cornus).
Liaanide aias õitseb esmakordselt kreeka siidväändik (Periploca graeca). Samuti õitsevad viinapuud (Vitis) ja elulõngad (Clematis).
Meelteaias õitsevad juulis harilik palderjan (Valeriana officinalis), harilik kuldvits (Solidago virgaurea), tähklavendel (Lavandula angustifolia), riitsinus (Ricinus communis), teelehed (Plantago), liivateed (Thymus), aedruut (Ruta graveolens), saialilled (Calendula), peiulilled (Tagetes), ammid (Ammi), ürt-punanupp (Sanguisorba officinalis), naistenõgesed (Nepeta), salveid (Salvia) jpt.
Ilukõrreliste ekspositsioonis õitsevad juulis haguheinad (Koeleria), stepirohud (Stipa), teravaõiene kastik (Calamagrostis xacutiflora), päideroog (Phalaris arundinacea), luht-kastevars (Deschampsia cespitosa), harilik sinihelmikas (Molinia caerulea), aruheinad (Festuca) jt.
Esiväljaku peenrad palmimaja ees on inspireeritud sel aastal toimuva XXVII üldlaulupeo juhtmõttest “Minu arm”. Rahvuslust ning romantikat annavad edasi valge-roosa-punasekirjud õitejõed, mis mööda pikki peenraid kulgevad kord laskuvas, kord tõusvas joones, nagu elu isegi. Uute ja moodsate suvelillede – õhuline piimalill (Euphorbia hypericifolia), argentiina raudürt (Verbena bonariensis), padipõõsas (Calocephalus brownii) – kõrval on esindatud lemmikud vanadest aegadest; harilik kosmos (Cosmos bipinnatus), suur lõvilõug (Antirrhinum majus), aedaster (Callistephus chinensis).
Peenardele lisavad õhulisust ilukõrrelised ning värvilisusele pakuvad vaheldust halli- ja roheliselehised lehtdekoratiivsed taimed.
Alpinaariumis toimuvad rekonstrueerimise ettevalmistustööd. Uuenenud mägitaimede ekspositsioon avatakse külastajatele paari aasta pärast.
Pojengide ekspositsioonis õitsevad juulis valgeõielise pojengi (Paeonia lactiflora) hilised sordid.
Püsikutest õitsevad juulis müüri ääres kivirikud (Saxifraga), kellukad (Campanula), hostad (Hosta), kitseenelad (Aruncus), rodgersiad (Rodgersia), salveid (Salvia), vesikanepid (Eupatorium), männaskanepid (Veronicastrum) jt.
Juulis alustavad õitsemist päevaliiliad (Hemerocallis), aed-leeklilled ehk aedfloksid (Phlox) ja astilbed (Astilbe).

Sibultaimede ekspositsioonis õitsevad juulis laugud (Allium). Silmapaistavamad neist on sinilauk (A. caesium) ja taevasinine (A. caeruleum) lauk ning kollaseõielised kuldlauk (A. moly), päikeselauk (Allium scorzonerifolium) ja viltune lauk (A. obliquum). Samuti õitsevad veel üksikud linnupiimad (Ornithogalum), harilik kribulill (Zigadenus elegans), ebahüatsindid (Hyacinthoides) ja Eestis looduslik imeilus niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus).

Tekst: Urmas Laansoo