Kloostrimetsa talu

Tallinna Botaanikaaed avas 25. mail  Eesti Vabariigi esimesele presidendile Konstantin Pätsile kuulunud Kloostrimetsa talu ning 1920.–30. aastate aianduskultuuri tutvustavad teabetahvlid.

Tallinna Botaanikaaed asub Eesti Vabariigi esimesele presidendile Konstantin Pätsile (1874 – 1956) kuulunud Kloostrimetsa talu maadel. Põllumehehingega Konstantin Päts rakendas oma teadmisi ja oskusi riigimehe ameti kõrvalt just siin, oma kätega rajatud talus. See oli tema isiklik pelgupaik ja tõeline kodu.

Talu lugu sai alguse aastal 1917 endise Väo mõisa aladelt soise maalapi rentimisega. 1919. aastal valmis esimene elumaja ning samaaegselt alustati ulatuslike maaparandustöödega. 1930. aastate lõpuks kuulus Pätsidele 57 ha maad, millest 35 ha oli põllumaa all. Taluhooneid oli selleks ajaks seitse.

  • Kloostrimetsa talu 1931. aasta aerofotol

  • Vaade Kloostrimetsa talu hoonetele

  • Talu peremees oma kabinetis

Aia eest hoolitses 1939. aasta põllumajandusloenduse andmetel eriharidusega aednik, keda abistas 11 inimest.

Talu sissetuleku üheks oluliseks allikaks oli puu- ja köögiviljakasvatus. Kloostrimetsa talu maadel sirgus üle 930 õunapuu, 200 ploomi-, 200 kirsi- ja 30 pirnipuu. Marjapõõsaid kasvas aias tuhatkond, pooled neist olid karusmarjad. Osa õunapuu-ja viinamarjasorte pärines Ivan Mitšurini aiast, olles sageli ainueksemplarideks Eestis. Istikute järelkasvu tagas talu oma puukool. Viinamarjade, tomatite ja kurkide tarbeks rajati 300 m² kasvuhoone- ja lavapindasid.

Kloostrimetsa talus valitsevaid olusid on kirjeldanud poliitik Jaan Hünerson: „Oma külalisi kostitab peremees kõige peenemaitselisema ja õrnema keeduviljaga, nagu lillkapsad ja artishok, annab ehtsamaid Treboux õunu või omakasvatud arbusi järeltoiduks ning veetlevalt lõhnavat aiamaasikatest koduveini peale rüübata.”

  • Tööliste maja

  • K. Päts Kloostrimetsa talu saalis 1936. a. Vasakult teine on Konstantin Pätsi noorem poeg Viktor, kolmas naiseõde Johanna Peedi, neljas vanem poeg Leo

  • Pojad Leo ja Viktor Päts Kloostrimetsas teed ehitamas

  • Johanna Peedi viljapuuaias

  • K. Päts koos oma külalise, Eesti saadikuga Soomes, Hans Rebasega

  • Talu peremees paabulindu (vaud) toitmas

Kloostrimetsa talul oli 1939. aastal 5 hobust, 30 veist, 13 siga ja 95 kodulindu, sealhulgas luiged ja paabulinnud. Põldudel kasvatati 25 ha tali- ja suvirukist, 3 ha kartulit ja 0, 3 ha köögivilja. Kultuurheinamaad oli 15, looduslikku 4 hektarit.

Riigivanemana oli Konstantin Päts aastatel 1936–1938 läbiviidud kodukaunistamise hoogtöö kampaania patroon. Selle riiklikult suunatud ettevõtmise tulemusena hakati looma näitlikke eeskujusid ja korraldati parimate taluaedade kavandite konkursse ning kursusi. Kampaania raames rajati aastatel 1937–1938 kümneid kilomeetreid uusi teid, hekke, alleesid, istutati sadu tuhandeid viljapuid ja marjapõõsaid. Soovitusi jagati lilleaedade ja eriti kiviktaimlate rajamise osas. Kadrioru, Keila-Joa ja Oru pargis jätkati võõramaiste puuliikide aklimatiseerimisega ning loodi katseaiad kodumaiste looduslike dekoratiivtaimede kultiveerimiseks. Rajati kooliaedu ja planeeriti uusi parke. Ühtlasi manitseti mõisaparkide eest hoolitsema ja neid parimal moel avalikkuse huvides kasutama. Korrastati avalike hoonete ja mälestusmärkide ümbrusi ja värviti tuhandeid ehitisi. Viidi läbi kodukultuuri-ja puhtusenädalaid. Lipumaste püstitades aidati kaasa Eesti lipu aktsioonile.

  • Sulane Piiter kündmas

  • Karjalaut ühes suure sillaga

  • Vaade elumajale, tiik luikedega

Kasutatud allikad:
Nerman, R. Konstantin Päts tundis Kloostrimetsa talu iga puud ja põõsast. – Postimees 04.07.2008.
Hünerson, J. K. Pätsi talu. – K. Päts. Tema elu ja töö. Kaasaegsete mälestusi. Tallinn: Ühiselu, 1934. K. Pätsi 60 a. sünnipäeva mälestamise komitee väljaanne.

Fotod: Eesti Rahvusarhiiv