Mai 2018 õitsejad

Palmimajas õitsevad mais patagoonia fuksia (Fuchsia magellanica), kanaari datlipalm (Phoenix canariensis),  õiekas tõlvlehik (Spathiphyllum floribundum) ´Mauna Loa Supreme´, Andre flamingolill (Anthurium andreanum)   jt. Lisaks õitsejatele saab tutvuda meil haruldaste sõnajalgadega –  raunjalg (Asplenium lucidum), äärisjalg (Pteris hillebrandii), odajalg (Doryopteris decipiens), Microlepia strigosa, Macrothelypteris torreyana. Tavalisematest liikidest kasvavad palmimajas roodjalg (Blechnum appendiculatum), hõbe-vahajalg (Pityrogramma argentea), karvik-astelsõnajalg (Polystichum setiferum), kreeta äärisjalg (Pteris cretica) jt.

Põhjapoolsetes kasvuhoonetes on  sukulentide, vihmametsa ja troopiliste taimede kollektsioonid. Mais õitsevad rooshibisk (Hibiscus rosa-sinensis), harjaseline nõgesleht (Acalypha hispida), sulgjas breinia (Breynia disticha), oivaline saatusepuu (Clerodendrum speciosissimum), serenoapalm (Serenoa repens), tähniline justiitsia (Justicia brandegeeana), kaunis ämblikliilia (Hymenocallis speciosa), läikhelikoonia (Heliconia metallica), Andre flamingolill (Anthurium andreanum), begoonia liik (Begonia xherimperia), kollane pakssaba (Pachystachys lutea), roio-tradeskantsia (Tradescantia spathacea), gusmaaniad (Guzmania), hiid-tobiväät (Aristolochia gigantea), vastandlik dorsteenia (Dorstenia elata) jt.

Näha saab tähtsaid troopilisi tarbetaimi nagu erilehine leivapuu (Artocarpus heterophyllus), india mangopuu (Mangifera indica), harilik riis (Oryza sativa), hiina banaan (Musa acuminata), harilik ananass (Ananas comosus), harilik kardemon (Elettaria cardamomum), harilik ingver (Zingiber officinale), harilik suhkruroog (Saccharum officinarum), araabia kohvipuu (Coffea arabica), harilik kakaopuu (Theobroma cacao), kookospalm (Cocos nucifera), söödav salakkpalm (Salacca zalacca), harilik sidrunhein (Cymbopogon citratus), puuvillapõõsas (Gossypium), peruu annoona (Annona cherimola), must pipar (Piper nigrum), serenoapalm (Serenoa repens), värvibiksa (Bixa orellana) jpt.    

Sukulentide hoones õitsevad mais santa katariina jänesekapsas (Oxalis triangularis), karvasetolmukaline jänesekapsas (Oxalis lasiandra), tuttkalliisia (Callisia warszewicziana), begoonia liik (Begonia carolineifolia), pidulik koibikliilia (Ismene xdeflexa), osirusseelia (Russelia equisetiformis), kumav havortia (Haworthia cymbiformis), havortia liik (Haworthia ryderana), harilik ratsuritäht (Hippeastrum xhybridum), särav piimalill (Euphorbia milii), lembeliiliad (Agapanthus), sile stefaania (Stephania glabra), väänduv bovea (Bowiea volubilis), sinine kaelakellukas (Trachelium caeruleum), natali koolupõõsas (Carissa macrocarpa)  jt.

Subtroopikamajas  õitsevad mais tore koolupõõsas (Acocanthera oblongifolia), punane kuulsuslill (Clianthus puniceus), kallis siksakpõõsas (Corokia cotoneaster), harilik kaljuliilia (Arthropodium cirrhatum), harilik päästiklill (Stylidium adnatum), kolmeroodne haakea (Hakea trineura), siidjas näärmepõõsas (Adenanthos sericeus), pööris-nelgipuu (Syzygium paniculatum), võrumelaleuka (Melaleuca armillaris), naistepunalehine melaleuka (Melaleuca hypericifolia), sinine dianell (Dianella caerulea)  jt. Vahemere maade taimedest õitsevad mais spartsium (Spartium junceum), astelhernes (Ulex europaeus), madeira kurereha (Geranium maderense), haisev iiris (Iris foetidissima), harilik viinapuu (Vitis vinifera), karvane kiviroosik (Cistus incanus) jt. Hiina ja Jaapani taimedest õitsevad mais buda-näsasidrunipuu (Citrus medica var. sarcodactylis), nandiina (Nandina domestica) jt.

Avamaal sibultaimede ekspositsioonis on mai sibullillede hiigelaeg. Õitsevad krookused (Crocus), tulbid (Tulipa) ja nartsissid (Narcissus).

Krookuste ekspositsioonis on eksponeeritud enam kui 60 krookuse sordi ja liigi. Esiväljakul õitseb rohkem kui 60 tulbisorti Kaufmanni- (12), Fosteri- (13), Greigii- (14) ja 15. sordirühmast. Tulpide kollektsioonis on esindajaid pea kõigist sordirühmadest ja eksponeeritud on peaaegu 120 sorti tulpe. Nartsisse on eksponeeritud enam kui 50 sorti.

Mais on madalakasvuliste sibultaimede ekspositsioon väga uhke ja alustavad ning jätkavad õitsemist liigid ja sordid perekondadest ülane (Anemone), bellevaalia (Bellevalia), kirgaslill (Chionodoxa), lõokannus (Corydalis), alpikann (Cyclamen), lumikelluke (Galanthus), koerahammas (Erythronium), püvilill (Fritillaria), võrkiiris (Iris), märtsikelluke (Leucojum), kobarhüatsint (Muscari), linnupiim (Ornithogalum), puškiinia (Puschkinia), siniliilia (Scilla), aga ka valevlill (Bulbocodium) ja sügislill (Colchicum).

Alpinaariumis õitsevad mais adoonised (Adonis), karukellad (Pulsatilla), kivirikud (Saxifraga), priimulad (Primula) jpt kevadised püsikud.

Kõrgekasvuliste püsikute ekspositsioonis müüri ääres õitsevad mais purpur-lumeroos (Helleborus purpurascens) ja must lumeroos (Helleborus niger).

Meelteaias õitsevad mais  karulauk (Allium ursinum), harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis), kuumaasikas (Fragaria
vesca
var. semperflorens), aedmaasikas (Fragaria xananassa) jt. Ilukõrreliste ekspositsioonis õitsevad mais lubikad (Sesleria).

Hüatsintide ekspositsioonis on õitsemas 46 sorti.

Dendraariumis jätkavad mais õitsemist forsüütiad (Forsythia), kirsskontpuu (Cornus mas), sarapuud (Corylus) ja vahtrad (Acer).

Mais alustavad õitsemist magnooliad (Magnolia) ja esimesed enelad (Spiraea) jt. Õitsevad pirnipuud (Pyrus), kirsipuud (Prunus), õunapuud (Malus), toompihlakad (Amelanchier), pihlakad (Sorbus), kased (Betula), tammed (Quercus) jt.

Õitsejate fotosid vaata õiekalendrist või tule isiklikult kohale.

Tekst: Urmas Laansoo