Paiveli toodud tammed

Tallinna Botaanikaaia Kloostrimetsa dendraariumis on tammede (Quercus) kollektsioonis 14 taksonit ja mõned sordid. Meie Saaremaal asuvas filiaalis Audaku Katsepunktis kasvab lisaks veel paar külmaõrna tamme (Quercus ellipsoidalis, Q. muehlenbergii), neid mandril pole mõtet katsetada.

Aleksei Paiveli käsi on mängus 3 taksoni loodusliku päritoluga taimede lisandumisel TBA tammede kollektsiooni.

Ekspeditsioonilt Kaug-Itta tõi A. Paivel 1961. a. hambulise tamme (Quercus dentata) seemned Talmi järve piirkonnast (järve nimi vene k. Тальми, uue nimega Птичье) Primorjest (D03673). Selle päritoluga taimed istutati esmalt Audakule 1963. a. sügisel ning hiljem Kloostrimetsa: 1969 kevadel 6 taime, 1970 kevadel 2 taime ja 1971 kevad 21 taime.

Audaku 2 madalat laiuvat puukest on praegugi alles ja nemad on mõne korra isegi õitsenud, viljunud siiski mitte. Kloostrimetsas on alles 1 hambulise tamme eksemplar, aga kuna Paiveli toodud päritolu on istutusskeemide puudumise tõttu liidetud Nahodkast 1967. a. Harry Karise toodud seemnest (D06787) kasvatatud taimedega, siis pole teada, kas see on just Talmi päritoluga seemnest kasvanud puu. Selle hiiglaslike, 30–40 cm, vesivõsudel kuni 50 cm, pikkuste lehtedega puukese elu pole meie kliimas olnud kerge. Kasvades harilike tammede turbe all, on ta küll ellu jäänud, aga püüdleb nende varjust päikese poole ning lösutab praeguseks tugiraami najal, et lumega mitte murduda. Nimelt jätab hambuline tamm endale lehed poole talveni peale ning kogub võrasse märkimisväärses koguses lund. Sula ilmaga muutub see raskeks koormaks. Paljudel kevadetel on hambuline tamm kannatanud hiliskülmade all ja on sunnitud külmavõetud lehtede asemele kasvatama uued.

Looduses kasvab hambuline tamm Venemaa Kaug-Idas (Primorje krai, Lõuna-Kuriilid), Kirde-Hiinas, Koreas ja Jaapanis.

1960ndatel toodi Kaug-Ida ekspeditsioonidelt kaasa ka amuuri ja kähara tamme tõrud, millest kasvatatud puud kasvavad praegu meie kollektsioonis. A. Paivel kogus seemned 1961. a. Vladivostoki eeslinnast Okeanskajast (D03674), 1967. a. tõi seemneid Sihhote-Alinist hiinapärase nimega Beitsuhe (vene k. Бейцухе), uue nimega Meteoritnõi (Метеоритный) küla juurest seemned Mart Mäger (D06763). Paiga uus nimi on tulnud asjaolust, et 1947. a. kukkus piirkonda meteoriit. Tänapäevaks on mõlemad välja istutatud päritolud eristamatud ja kokku liidetud.

Tuleb tõdeda, et amuuri tamme (Q. mongolica) toodud päritolu ei ole Eesti tingimustes kuigi perspektiivne. Kloostrimetsas dendraariumis on amuuri tammed kasvanud üle 50 aasta ja näevad välja kidurad ja kannatavad krooniliselt tamme-jahukaste (tekitaja Microsphaera alphitoides) all ega vilju.

Hoopis elujõulisemad on kähara tamme (Q. crispula), osade süstemaatikute järgi amuuri tamme alamliigi (Q. mongolica subsp. crispula), eksemplarid. A. Paivel kogus kähara tamme tõrud Sahhalinilt Dolinskist (D03670) ja Južno-Sahhalinski juurest (D03671) ning Primorjest Talmi järve piirkonnast (D03672). Taas on päritolud sassi läinud. Ühtekokku istutati kähara tamme taimi välja 28: 1969 kevadel 12 taime, 1970 kevadel 10 taime ja 1973 kevadel 6 taime. Praeguseks on elus 8 taime, mis õitsevad ja viljuvad regulaarselt ning näevad välja terved ja kobedad. Pika sügise korral jõuab kähara tamme lehestik värvuda pruunikasoranžiks.

Looduslikult kasvavad amuuri tammed Ida-Siberis, Põhja-Hiinas, Koreas ja Põhja-Jaapanis, kähar tamm aga ainult Jaapanis ja Sahhalinil.

Quercus dentata TBA

Quercus crispula TBA

Quercus crispula TBA