Pajudest, mille oksi sobib palmipuudepühal tuppa tuua

Palmipuudepühal ehk urbepäeval on Eestis kombeks tuua tuppa urbadega pajuoksi.

Urbimise komme ehk urbepäeva hommikul üksteist urbadega pajuokstega lüüa, on tänapäevaks vähemalt linnas hääbuma hakanud. Urbimine kui eluvitsaga löömine on pärit paganlikust kultuurist.

Katoliku ja õigeusu kirikus asendavad pajuoksad Jeesuse tulekul Jeruusalemma kasutatud palmioksi.

Tuppa vaasi toomiseks on sobivaimad looduses varakult õitsevad pajud. Pungasoomused varisevad neil pajudel juba mõne päeva pärast tuppa toomist ja palmipuudepühaks tuppa toodud oksad näitavad lihavõtteks oma valgeid karvaseid urbi. Täisõitseng saabub toas varajastel liikidel 10–14 päeva pärast. Rohekaskollaste emakasuudmetega emasurvad jäävad kollaste tolmukapeadega isasurbadele dekoratiivsuselt alla.

Kõige lihtsam on hankida raagremmelga (Salix caprea) oksi. Remmelgateks hüütakse soodsates oludes puuks kasvavaid pajusid. Raagremmelgas on kuivemates ja parasniisketes kasvukohtades tavaline segametsa puu, kuid tihti kohtab teda asulate tühermaadel ja tööstuspiirkondades ning põllumajandusmaastikus teede servas, harvem parkides, hoovides ja aedades. Kui teiste puude vahel areneb raagremmelgast kuni 20 m kõrgune püstise tüve või mõne haruga puu, siis lagedal on raagremmelgas tavaliselt maapinna lähedalt harunev paljuharuline põõsas või madal puu kõrgusega 5–7 m, harva kuni 10 m. Võrsed on rohelised, päikese käes ka tumelillakas- kuni helepruunid. Võrsed võivad olla nii karvased kui paljad. Pungasoomused on enamasti pruunikasmustad, harvem rohelised, helepruunid või kollakad. Tallinna kandis õitseb raagremmelgas varastel kevadetel aprilli keskel, tavalistel aga mai alguses. Looduses on raagremmelgas esimene toidutaim meemesilastele ja kimalastele.

Teine varajane paju on kahevärviline paju (Salix phylicifolia), kes esindab tüüpilisi põõsasjaid pajusid ja kasvab niisketes ja märgades kohtades – kraavikallastel, lodudes, jõgede luhtadel. Enamasti jääb kahevärvilise paju põõsaste kõrgus 3 m kanti, võrsed on kollased, päikese poolsel küljel punakad, paljad, pungasoomused on tumepruunid, harva helepunakaspruunid. Tallinna kandis õitseb tavaliselt mai alguses ja õitsemise lõpuks on puhkenud ka lehed.

Kolmas sobiv paju on härmpaju (Salix daphnoides), kes eelistab hoopiski elupaigana kuivi liivikuid ja luiteid ning on sisemaal harva kohatav. Liiki on kasutatud randades luidete kinnistamisel. Enamasti kasvab paljuharulise laiuva põõsana kõrgusega kuni 5 (7) m, kuid vahel kasvab puukujulisena, saavutades kõrguse kuni 15 m, eriti viljakamal mullal. Oma võrsete värvilt varieeruv – on nii kollase- kui punasevõrselised variandid. Noored võrsed kaetud sinaka vahakihiga ehk härmatisega, millest ka liiginimi. Noored juurdekasvud kaetud hõredalt karvadega, kuid sügiseks on karvad varisenud. Pungasoomused üldjuhul sama värvusega mis võrsed – punastel võrsetel punased, kollastel kollased, kuid esineb ka mustjad punasoomuseid. Tallinna kandis õitseb tavalisel kevadel aprilli keskpaiku, olles esimene õitsev paju.

Tekst: Olev Abner, dendroloog