Punane kuulsuslill

Punane kuulsuslill (Clianthus puniceus) on Uus-Meremaa endeene liik ning kannab seal maoorikeelset nimetust kōwhai ngutukākā. Tõlkes tähendab see papagoi nokka ning on ülimalt tabav nimetus punase kuulsuslille iseäralike ja efektsete õite iseloomustamiseks. Muuseas, kaakapapagoi (Nestor meridionalis), kelle järgi kuulsuslill on oma kohaliku nime saanud, on samuti Uus-Meremaale ainuomane.

Punane kuulsuslill on sulgjate lehtede ning paari meetri pikkuste kaarjate võrsetega põõsas. Kui vähegi võimalik, üritab ta natuke ronida või vähemalt naabertaimedele naalduda. Kuuluslille peamine võlu on ta kirgaspunased iseäraliku kujuga õied. Looduses kasvab see taim kivistel nõlvadel ning järvede-ojade kallastel ning ta vajab ka kultuuris analoogseid tingimusi – väga palju valgust ning viljakat, kuid vett hästi läbi laskvat mulda.

Kuigi punane kuulsuslill on maailmas üsna levinud aiataim, on ta looduses jäänud väga haruldaseks ning teda loetakse ohustatud liigiks. Uus-Meremaal olevat praeguseks loodusesse jäänud vaid paarsada isendit. Peamiseks ohuks talle on sobivate kasvukohtade hävimine ning kitsed-lambad, kes taimed lihtsalt nahka pistavad.

Ohustatud liikide hulka kuuluva punase kuulsuslille saatust jagab ka talle nime andnud kaaka. Tegu on kitsa levilaga metsalinnuga, keda ohustavad eelkõige elupaikade hävimine ning mujalt maailmast sisse toodud vaenlased. Puuõõntes hauduvaid emaslinde tapavad Euroopast sisse toodud kärbid ning umbes pooled munakurnadest rüüstavad Austraaliast sisse toodud rebaskuusud; oma osa annavad ka rotid.

 

Tekst: Jaan Mettik