Siberi ja korea seedermännid

Alanud 2019. aasta märtsis möödub 90 aastat TBA ühe asutaja, dendroloog Aleksei Paiveli sünnist. Väärtuslikumad taimed botaanikaaia dendraariumis on ekspeditsiooonidelt toodud otse loodusest pärinevad puud ja põõsad. Esitleme iga kuu mõnd Aleksi toodud puittaime, meenutame sellega 15 aastat tagasi lahkunud kolleegi ja austame tema dendroloogilist panust.

Seedermännid kuuluvad viieokkaliste mändide hulka, täpsemalt Cembrae alamsektsiooni. Teistest Eestis laiemalt levitatud viieokkalistest mändidest (valge ja rumeelia ehk makedoonia mänd) erinevad seedermännid selle poolest, et nende seemned on paksu puitunud kestaga ja ilma tiivata. Pähkli moodi seemned istuvad paksude seemnesoomuste sees mugavates süvendites. Seedermändide emaskäbid on tüüakad ja ei avane puus. Emaskäbid valmivad 14–15 kuuga. Isaskäbid on väikesed, u 1 cm pikkused ja koondunud kuni 60-kaupa käbikondadesse eelmise aasta juurdekasvu alusel ning varisevad pärast tolmlemist.

Seedermännid on okaspuumetsade vööndis ühed pikaealisemad puud, elades loodusmetsades ja kaitsealadel 350–400 aasta vanuseks, harva vanemaks kui 500 aastat. Seemned on toitaineterikkad ja olulised kohalike ökosüsteemide toiduahelas, aga ka inimtoiduna hinnaline kaubaartikkel. Seedermändide puit on pehme ja kerge, lõhnav ja hästi töödeldav.

Siberi seedermänd (Pinus sibirica või Pinus cembra subsp. sibirica) kasvab looduslikult lahmakal alal Euroopa kirdeosas Uuralitest Baikali järve ja Põhja-Mongoolia mägedeni e hõlmates suure osa Siberist. Põhjas ulatub tema areaal 68ᵒ ja lõunas 46ᵒ põhjalaiuseni.

Siberi seedermänd moodustab ulatuslikke taigametsi siberi kuuse ja siberi nuluga, samuti hariliku männi ja siberi lehisega. Lehtpuudest on kaasliigid arukask, sookask ja harilik haab. Kasvukohad varieeruvad kuivadest mägimuldadest niiskete jõe- ja järvekallasteni. Jõgede orgudes moodustab siberi seedermänd ka puhtpuistuid.

Siberi seedermänd on lähedane Euroopa mägedes (Alpid, Karpaadid ja Tatrad) kasvava alpi seedermänniga, eristudes eelkõige suuremate ja munajate emaskäbide poolest, mille pikkus on enamasti 6–10 cm, harva kuni kuni 13 cm ja läbimõõt 5–8 cm (alpi seedermännil on emaskäbid tihti peaaegu ümarad pikkusega 5–7 (9) pikad ja (3.5) 5–6 cm läbimõõduga). Küps siberi seedermänni emaskäbi kaalub keskmiselt 40–60 g. Käbikandvus on perioodiline. Ühel täiskasvanud puul on tavaliselt 80–100 käbi, headel seemneaastatel on hõredalt kasvavatelt puudelt saadud üle 1500 käbi. Siberi seedermänni käbis on (30) 55–60 (150) seemet, seemnete pikkus on 10–14 mm ja läbimõõt 6–10 mm. Siberi seedermännil esineb protandria – nähtus, mille puhul puul valmivad tolmuterad isaskäbides varem, kui sama puu emaskäbid.

Väljaspool looduslikku levilat hakati siberi seedermändi kasvatama Peetri-eelsel ajal Moskva ja Moskva ümbruse parkides ning Peetri käsul ja soovil XVIII sajandi esimesel veerandil Peterburis ja selle ümbruse parkides. Moskva ümbruses on tänaseni säilinud mõned XVII sajandil istutatud puud. Mõnda Eesti parki jõudis siberi seedermänd arvatavasti juba enne Tartu Ülikooli botaanikaaia asutamist 1803. aastal, kuid sagedaseks haljastuses muutus siberi seedermänd alles pärast teist maailmasõda.

Tallinna Botaanikaaias kasvavate siberi seedermändide seemned toodi 1961. a. Ulan-Udest Lõuna-Siberist. Esimesed 10 puud istutati alles kujundatavasse dendraariumisse juba 1966. a. Lisa istutati ka 1968. a. ja 1969.a. Kahjuks suri enamik noori taimi okaspuu-võrsevähki ning 27 taimest on tänaseni alles ainult 2 puud. Okaspuu-võrsevähi all kannatavatel puudel pole käbikandvus veel alanud.

Võrreldes siberi seedermänniga, on korea seedermänd (Pinus koraiensis) mõnevõrra lõunapoolsema areaaliga, ulatudes põhjas 52ᵒ ja lõunas 35ᵒ põhjalaiuseni. Korea seedermänd kasvab looduslikult Siberi kaguosast ja Mandžuuria idaosast Korea poolsaare keskpaigani, samuti võib teda leida Honshu keskosas. Areaali lõunaosas Jaapanis võib ta tõusta mägedes isegi 1000-2600 meetrini, põhjapool esineb pigem jõeorgudes ja mäe külgedel alla 900 m.

Korea seedermänd kasvab peamiselt segametsades koos ajaani kuuse, amuuri ja mandžuuria pärna, amuuri nulu, amuuri korgipuu jt liikidega. Euroopasse toodi korea seedermänd 19. saj keskel.

Ühel korea seedermänni puul moodustub tavaliselt 20–30 emaskäbi, headel käbiaastatel kuni 150 käbi. Üks küps emaskäbi kaalub keskmiselt 100–150 g ja käbis on 130–150 seemet. Seemned on 14–18 mm pikad ja 8–10 mm läbimõõdus.

Tallinna Botaanikaaeda on korea seedermände toodud seemnetena Kaug-Idast Primorje kraist – 1961. aastal Vladivostokist itta üle Amuuri lahe jäävast Kedrovaja Pad’i looduskaitsealalt ja 1967. aastal Vladivostokist kirdesse jäävast Ussuuri looduskaitsealalt (kuni 1974. a. Suputinski looduskaitseala). 1964. a. sügisest kuni 1972. a. sügiseni dendraariumisse istutatud 28 puust on alles 17. Käbisid hakkasid esimesed puud kandma 2002. aastal.

Käbi on korea seedermännil silmatorkavalt suur – käbi pikkus on 9–15 (17) cm ja läbimõõt u 8 cm. Esialgu rohelised seemnesoomused on väljaulatuva kõverdunud tipuga. Tore on vaadata oravaid neid käbisid töötlemas. Kui suurem kogus käbisid on puu otsast langetatud – ega iga käbi pärast ei hakata puust maha ronima, siis vupsab puu otsast alla ka käbikuningas ise ja asub käbisid eeltöötlema. Metoodiliselt eemaldatakse massiivsed seemnesoomused ja tehakse käbi kergemaks ja suupärasemaks. Tuleb arvestada, et orav ise kaalub 170–400 g, toores käbi kuni 150 g. Nüüd jaksab väike loomake käbi hambus silgata käbikogumispunkti. Seemned püsivad “kooritud” käbil kenasti seemnepesades ja kadude pärast muretseda pole vaja. Puu alla jäävad roheliste seemnesoomuste portsud tähistama iga käbi koorimist ja talve jooksul võib mõnest vaiksemast kohast leida mustendavate tühjade aukudega juba söödud käbivaresid. Seedermänni seemned on ju rasvarikkad ja maitsvad nagu pähklid – neist oskavad lugu pidada kõik, kel hammas peale hakkab.

Siberi seedermänd talub kontinentaalset kliimat ning sobib paremini Ida-Eestisse. Tallinnas muutliku ilmastikuga talvedel nõrgestub ja muutub alates teisest kasvukümnendist vastuvõtlikuks okaspuu-võrsevähile (tekitaja seen Gremmeniella abietina). Korea seedermänni areaal kulgeb aga piki rannikut ja puu eelistab kõrgemat õhuniiskust ning kasvab Tallinna piirkonnas hästi. Kui käbi parasjagu pole, saab neil kahel liigil vahet teha okka serva saagjasuse järgu. Korea seedermänni okkad näpu vahel hõõrudes krõbisevad, kuna okka servad on tihedalt peensaagjad.

Tekst: Anu Kaur ja Olev Abner
Fotod: Olev Abner

Pinus koraiensis

Pinus koraiensis

Pinus sibirica