Suvistepühad ja kased

Nädalavahetusel jõuab kätte suvistepühade aeg, sel puhul pakume põnevat lugemist kaskedest.

Suvistepühad, mis on tuntud veel nimede all nelipühad ja kasepühad, on liikuvad pühad ning neid peetakse seitsmendal pühapäeval pärast lihavõtteid.

Suvistepühade kommetest üks tähtsamaid on kaskede maja või lauda juurde toomine või toa ja kooliruumide ehtimine kase puude ja okstega. Hinnatud on sealjuures nii noorte kaselehtede erksat rohelist tooni kui pikkamisi närbuvate kaskede lõhna. Ruumis on üldjuhul kased hoitud veega anumates, et närbumist aeglustada.

Pühadepuuks kõlbavad mõlemad Eesti looduses kasvavad kõrgekasvulised kaseliigid: arukask (Betula pendula) ja sookask (Betula pubescens). Arukase lehtimine algab sookasest nädalajagu varem nii kui õitseminegi. Kased on tuultolmlejad ning emas- ja isasõied paiknevad küll ühel ja samal taimel, aga erinevates õisikutes. Isasõisikud (urvad) moodustuvad eelmisel kasvuhooajal võrsete tippudesse, emasõisikud aga uuel juurdekasvul. Kuumade ilmadega võib mõlema kaseliigi õitsemine kattuda ja ühe- või teise liigi õietolm sattuda teise liigi emasõitele. Asulates ja nende ümber, kuhu inimene on istutanud mõlemast liigist kaski lähestikku, kohtabki sagedasti vahepealsete tunnustega hübriidseid kaski, kes on saanud kaunikõlalise nime kuldkask (Betula ×aurata). Sügisel kolletub esimesena sookask ja varistab oma lehed, siis kuldkask ja viimasena arukask.

Tüüpilised arukased on pikalt alla rippuvate okstetippudega (nn leinakased), noorte võrsete tippudes on tihedalt valgeid vahatäppe, mis muudab võrse karedaks, karvad noorel võrsel puuduvad, lehelabad on üldkujult rombjad, paljad ja kahelisaagja servaga, enamasti puudel moodustub juba noorelt tüve alaosas mustjas pikisuunaliste vagudega korp. Korba teke ei ole päris kindel tunnus – Loode-Eestis ja eriti Hiiumaal (nagu ka Soomes ja Venemaal) võib kohata kõigi muude tunnuste poolest arukaski, kellel tüve alaosa jääbki siledaks ja korbakihita. Mahasaetud jämeda arukase känd uusi lisavõsusid (kännuvõsu) ei anna. Looduses eelistab arukask kuivi ja parasniiskeid kasvupaiku, millele viitab eestikeelne liigi epiteet „aru“.

Sookased on üles või kõrvale suunatud okste tippudega, noored võrsed on tihedalt karvased (sellest teadusliku nime epiteet „pubescens“ = karvane), vahatäpid puuduvad, lehelabad üldkujult munajad, lihtsaagja leheservaga, noored lehed karvadega, hiljem muutuvad paljaks või jäävad karvad vaid alaküljel roodude nurkadesse, noortel ja vanadel puudel paksu korbakihti tüve alaosas ei moodustu. Ka vanemad sookased annavad maha saagides kännuvõsu. Üsna tihti võib näha sookase tüve alaosas uinuvatest pungadest kasvanud lisavõsusid (vesivõsusid). Looduses eelistab sookask vähemalt ajuti liigniiskeid paiku, talub hästi liigniiskust.

Kuldkased on vahepealsete tunnustega: okste tipud vähe alla rippuvad, noored võrsed hõredalt karvased, kas hõredalt paiknevate vahatäppidega või päris ilma, vanad võrsed enamsti paljad, lehelabad enamasti munajad, leheserv üldjuhul lihtsaagjas, vahel kahelisaagjas, noored lehed puhkedes vähemalt roodudel karvased, tüve alaosas moodustub tavaliselt korbakiht, kuid mitte nii paks kui arukasel.

Kaskede seemnesaak on väga suur – üks täiskasvanud kask võib anda 30 miljonit seemet. Seemne idanevus aastati ja puude kaupa kõigub suuresti, olenedes tolmlemise aegsest ilmast ja puu asukohast. Katsetes on osutunud idanemisvõimelisteks 20–70 % seemneist. Et seemned on kerged (1000 seemet kaalub 0,15…0,2 g) ja varustatud tiibadega, siis kannab tuul neid kaugele. Nii võib kohata noori kaski täiesti sobimatutes kohtades, olgu selleks linnas vihmaveerennid, hoonete seinte ääred, piirdeaedade servad, maal õhuliinide alused, kuivenduskraavide servad jmt. Need on just need kohad, mis eriti hästi sobivad suvistepühaks noorte kaskede varumiseks.

Tekst: Olev Abner, dendroloog

  • Kodumaistest suurtest kaskedest on kõige lühema kasvuperioodiga sookask, kes läheb hiljem lehte ja kelle lehed varisevad varakult (fotol maja otsa juures paremal)

  • Kaskede isasõisikud on tolmlemise ajal alla rippuvad, emasõisikud püstised. Pildil kuldkask