Vahtra- ja kasemahla kogumine ning selle mõju puule

Vaher hakkab Eesti oludes tavaliselt juba märtsis mahla andma, kask nädalat paar-kolm hiljem aprillis. Vahtra mahlajooks algab ajal, kui veel võib lumi maas olla, aga päeval õhutemperatuur tõuseb +4…+5 kraadi kanti, öösel aga langeb õhutemperatuur taas alla nulli. Selline periood võib kesta kuu kuni poolteist. Vahtra mahlajooks lõpeb pärast temperatuuri püsivalt plusspoolele jäämist. Kase mahlajooks algab tavaliselt koos esimeste sinilille õite avanemisega ehk ajal, mis öösel enam õhutemperatuur alla nulli ei lange ning lõpeb võsaülaste õitsema puhkemisega. Kõige parem kase mahlakogumise aeg kestab 2 nädalat.

Nii vahtra- kui kasemahlal on lisaks suhkrutele teisigi kasulikke komponente ning need sobivad hästi kevadiseks turgutuseks. Vahtral on mahlas enamasti suhkruid 2–3%, kasel 1–1.5% ümber.

Mahla laskmiseks tuleb auk tüvesse puurida lõunaküljele u 40 cm kõrgusele või kõrgemale. Sügavuseks piisab 5 cm. Eelistada võiks voolikuga mahla kogumist, et vältida juhuslikult lendava prahi sattumist mahla hulka. Kui päeva ajal anuma täituvust ei saa käia kontrollimas ja tühjendamas, tuleb anum valida üsna suur. Puu võib soojal päeval anda u 15 liitrit mahla. Mida soojemaks päeval ilm läheb, seda intensiivsem mahlajooks. Mahlavool peatub õhtul, kui temperatuur langeb nullist allapoole.

Kas mahla laskmine teeb puule liiga? Noort puud ei maksa mahlalaskmisega kurnata. Sobivad puud mahlalaskmiseks on tüveläbimõõduga 20–40 cm. Jämedamate puude puhul võib mahla tulla nii palju, et seda ei suuda üks pere ära tarvitada. Suurel puul on kogutud tüvesse, harudesse ja juurtesse peaaegu ühe aasta toitainete varu. Kevadel välja lastava mahlaga toitained moodustavad kogu toitainete tagavarast väikese osa, mis suure puu kasvu mõjutab vähe. Kevadel mullas mahlalaskmise ajal veepuudust ei ole ning puu saab hõlpsasti mahlana ära võetud vett asendada ning kahjud puu seisukohast on väikesed. Võrdluseks olgu toodud suvel lehistunud olekus kase veetarve, mil ööpäevas on vaja transpiratsiooniks 60–70 l ja kuumal päeval isegi üle 400 l vett. Seega on kogu mahlalaskmise perioodil puult eemaldatav vee hulk sarnases suurusjärgus ühel kuumal suvepäeval õhku auruva veehulgaga.

Kas mahlavõtu auk tuleb sulgeda? Kui voolik või tila eemaldada, siis paari nädala pärast katkeb august mahlajooks loomulikult. Välja nirisev mahl läheb kasutamiseks sipelgatele ja muudele elukatele. Siiski on viisakas mahlavõtu lõppedes puupunn augu ette lüüa, et viimast mahla eritumist vähendada.

 

 

 

 

 

 

P.S. Fotol on suur-kirjurähn toksinud vahtra (Acer platanoides) koorde augud ja käinud mahla limpsimas.

 

Tekst: Olev Abner, dendroloog