Varakevadine üllataja ja sigade lemmik

Kõige varajasem üllataja lillepeenras on alpikann!
Lumikellukesed alustavad tavaliselt märtsi lõpul, nobedamad alpikannid aga näitavad õisi juba märtsi keskel… ka sel aastal!

Foto 1: Ümaralehine alpikann madalakasvuliste sibul-, ja mugultaimede ekspositsioonis 19. märtsil.

Populaarne potialpikann kasvab Eestis õues?

Teada tuntud toataim vahemere alpikann (Cyclamen persicum) õues talve üle ei ela, nimigi viitab päritolule soojalt maalt. Küll aga saavad meie kliimas hakkama kevadel õitsevad ümaralehine, kaukaasia, lõunatürgi alpikann ja sügisesed naapoli ning euroopa alpikann. Enam poputamist ja hoolt vajavad abhaasia, elbursi, ranniku alpikann ja sügisene kiliikia alpikann. Seejuures nurmenukkude sugulasi alpikanne on üle 20 liigi, alamliigi.

Kes on kõige nobedam õitseja?

See on ümaralehine alpikann (C. coum).

Alpikanni ladina keelne nimi Cyclamen tuleneb sõnast kyklos, mis tähendab ringi, ümmargust. Nii taime lehed kui mugul on ümara kujuga ning enamiku liikide õievars keerdub peale õitsemist spiraali.

Ümaralehine alpikann on selles mõttes väga eeskujulik taim. 2-8 cm pikkused lehed on neerjad/ümarad ja pealt tumerohelised/heleda mustriga, alt punased. Ümaralehise ning teiste liikide lehed tärkavad sügisel, talvituvad ja kuivavad kevade lõpuks, suveks. Taime õis onsamuti peaaegu ümmargune. Kõikide liikide õied on longus, viis kroonlehte on tagasikäändunud ja liitunud alusel lühikeseks putkeks. Eestis kasvavate alpikannide õied on roosad ja tillukesed, nii 1-2,5 cm läbimõõduga. 5-10 cm kõrguse ümaralehise alpikanni määramistunnuseks on kroonlehe alusel tumepurpurne laik, mille sees on 2 kõrvutist valget kuni roosat silmalaiku.

Alpikannide põhiline levila on Vahemeremaad, ka Kesk-Euroopa metsased mäestikualad. Koduaias tasub taimedele valida väga hea drenaažiga soe poolvarjuline, varjuline kasvukoht. Hea valik on kiviktaimla veidi varjulisem nurk või lehtpuu varjus, et sügisel puulehed taimedele katet pakuks. Alpikanni mugul on esimese varrelüli muudend, sellest johtuvalt ei tohiks mugulat väga sügavale istutada, paar sentimeetrit mulda on piisav.

Eestis tasub kasvatada ka ümaralehise alpikanni kaukaasia alamliiki ehk kaukaasia alpikanni (C. coum subsp. caucasicum). Tillukesed teravatipulised kroonlehed on alusel 2 roosa silmalaiguga, ka munajad, südajad lehed on teravatipulised ning tavaliselt hambulise servaga. Kasvab samades tingimustes, milles ümaralehine alpikann.

Milliseid alpikanni liike veel Eestis kasvatada?

Kevadel õitseb ka lõunatürgi alpikann (C. pseudibericum). Ümaralehisele alpikannile botaaniliselt lähedane taim avab oma roosad/purpursed õied tavaliselt mai teisel poolel. 10-25cm kõrguse taime õied on pisut suuremad ja lõhnavad, õieneelu piirab rõngana valge vöö. Lehed on tumerohelised valkja mustriga ja mugulad korgise lõhenenud pinnaga. Veidi külmaõrna liiki tasub talvel katta.

Sügisel õitsevad naapoli ja euroopa alpikann.

Naapoli alpikanni (C. hederifolium) lehed sarnanevad luuderohu lehtedele (Hedera) ja ilmuvad alles poole õitsemise ajal septembris. 10-20cm kõrguse taime roosade kroonlehtede alusel on tagasimurde kohas kõrvakesed ning tumedam V-kujuline laik. Väga tänuväärne taim, kuna ühest mugulast võib puhkeda kümneid, kui mitte sadu õisi! Ka naapoli alpikanni valgeõieline vorm (C. hederifolium f. albiflorum) moodustab imelisi õierikkaid puhmikuid. Botaanikaaias võib neid valgeid õisi otsida esiväljaku kõrgpeenralt, mis on lähistroopika kasvuhoone kõrval.

Foto 2: Naapoli alpikanni valge vormi õisi täiendavad
hariliku perovsia (Perovskia atriplicifolia) ära õitsenud õiekesed.
Foto 3: Ümaralehine alpikann botaanikaaias 2017. a märtsis.

Augustist oktoobrini õitsev euroopa alpikann (C. purpurascens) on enam-vähem igihaljas, erinevalt teistest alpikanni liikidest eelistab tema suvel niisket pinnast. Ka on eripäraks tugevalt lõhnavad õied.

Kõige talvekindlamateks alpikannideks peetakse ümaralehist, naapoli ja euroopa alpikanni. Kasvatades neid väga hea drenaažiga soojas poolvarjulises, varjulises kohas ei pea neid talvel katma, ent lumeta talvel tasub lehti ja/või kuuseoksi taimedele peale sättida. Sibultaimede puhul on sageli olulisem niiskuskaitse, tuntud harulduste kasvataja väidab, et alpikannide puhul on ülekatmine kahjulikum, kui puudulik niiskuskate.

Alpikannide paljundamine

Alpikanne on võimalik paljundada vaid seemnetega, äärmisel juhul ka mugula poolitamise teel, aga see on kunst omaette. Alpikanni mugula eripära on, et mugul ei tekita kõrvale väikeseid külgmugulaid, vaid kasvab aina suuremaks. Ehk mida suurem, seda vanem! Seejuures üle 10 cm läbimõõduga mugul võib anda sadu õisi. Vastukaaluks tuntud sibultaime tulbi sibul on vaid üheaastane ja seega moodustub igal aastal uuesti ning ühest sibulaski moodustub vaid üks õis, välja arvatud paljuõieliste liikide, sortide puhul.

Alpikanni seemneid on võimalik osta välismaistelt seemnekaubitsejatelt, kindlasti ringleb neid ka Eesti turul. Mugulaid saab osta suurematelt sibullilli vahendavatelt firmadelt, või Eesti asjaarmastajatelt. Alpikann ei ole ammu enam eksootika meie aiandushuvilistele. Sirvides aiaarmastajate blogisid jäävad nii mitmegi aia alpikanni kasvatamise lood silma, ehk on võimalik nendega rohevahetustki teha. Ent meeles tasub pidada, et loodusest leitud alpikanni mugulaid ja seemneid ei tohi korjata, sest kõik alpikanni liigid on rahvusvahelise IUCN punase nimistu haruldaste ja hävimisohus taimede sekka arvatud.

Foto 4: Bosnias looduslikult kasvavast naapoli alpikannist võib vaid pilti teha. Sügisel õitsev liik on tabatud 2017. a septembris Jaanika Altraja poolt. Foto 5: Kui tagatud on õiged tingimused, on taim tugev ja terve ning ei karda lund. Pildil ümaralehine alpikann 2017. a märtsikuus botaanikaaias.

Tasub teada

Rohkelt alkaloide sisaldav alpikanni mugul võib kuni 100 aastaseks kasvada. Kõik liigid on mürgised ja nendest valmistatakse kahjurputukate vastu mürkpreparaate. Ainus loom, kellele need mürgid ei mõju on siga. Talle meeldib sageli mugulatega maiustada, seetõttu seostatakse alpikanni nime erinevates keeltes seaga. Näiteks inglise keeles swinebread, sowbread, Saksamaal Saubrot, prantsuse keeles pain de porceau, Taanis varkensbrood ja Jaapaniski viitab sõna manjū maiustusele.

Head alpikanni kasvatamist ja ettevaatust sigadega!

Tekst: Marit Mäesaar