Viinamarjadest ja veinist

Viinapuu on pika ja värvika ajalooga taim, kelle kasvatamine põhjamaades ja ka Eestis ei ole tänapäeval enam mingi ime. Vahemeremaades, Lääne – ja Lõuna-Euroopas ning Kesk-Aasias on aga viinapuude kasvatusel väga pikaajalised traditsioonid.

Veiniga seotud uskumused ja traditsioonid

Vahemere maade kultuuris, mütoloogias ja majanduses on viinapuu väga tähenduslik taim. Viinapuu on pühendatud Dionysosele, kes on Vana-Kreeka veini, viinamarjakoristuse, veinitegemise, veini ja viljakuse jumal. Viinamarjaveini valmistamisel ja tarvitamisel on iidsed traditsioonid.

Vein on jook, mida on peetud maa vereks ja teda on võrreldud jumalannaga. Punasel veinil on ka armujoogi kuulsus. Veini on kasutatud ajast aega ka mõjuvõimsa ohvriannina. Viinamarjaveini on peetud ka jumalikuks joogiks ning sageli võtab jumal oma kummardaja enda võimusesse. Vein on hädavajalik atribuut nii Dionysose ja Bacchose (veinijumala nimetus Vana-Roomas) pidustustel, kuid ilma veinita ei saa läbi ka armulaua rituaalid ja pühitsused kristlikus kirikus.

Viinapuu on oluline taim ka rahvameditsiinis, kus tema lehtede, viljade ja mahlaga on ravitud vereringehäireid. Ka arvukad teadusuuringud on tõestanud viinamarjade positiivset mõju meie tervisele, vähendades isegi südamehaiguste ja vähiriski ning halva kolesterooli sisaldust veres. Seda toimet seostatakse peamiselt tugevatoimelise antioksüdandi resveratrooli sisaldusega.

Kodumaiste viinamarjade näitus

Kui Sinu koduaias ei ole veel viinapuud, või Sa ei tea, millist sorti valida, siis tule 9.-11. septembril botaanikaaeda näitusele “Kodumaised viinamarjad”. Lisaks istikutele ja viinamarjadele saad kaasa ka hüva nõu kogenud viinamarjakasvatajatelt. Vaata näituse ajakava lähemalt.