Viinamarjad meie kliimas

Viinapuud on üks iidsemaid kultuurtaimi. Viinapuude kasvatamisega tehti algust Lähis-Idas juba 8000 a eKr. Egiptlaste, kreeklaste ja roomlaste kaudu levis viinamarjakasvatus ja veinikultuur ka kaugemale. Tänapäeval on peamised viinapuude kasvatuspiirkonnad Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias jm Euroopas. Viinapuid kasvatatakse ka Austraalias, Argentinas, Tšiilis, Lõuna-Aafrikas ja Californias.

Tuhandeid erinevaid sorte

Tänaseks on aretatud üle 10 000 viinapuu sordi. Tuntumateks on sellised klassikalised sordid nagu ‘Cabernet Sauvignon’, mida kasvatatakse juba üle 800 aasta, ‘Pinot Noir’, ‘Chadonnay’, ‘Riesling’ ja ‘Merlot’.

Viinamarjad külmas kliimas

Tänapäeval on aretatud ka sorte, mis isegi põhjamaises kliimas hästi vastu peavad. Sel nädalavahetusel, 19.-21. augustil, toimuval näitusel tutvustamegi Eestimaiseid viinamarju, mis on kasvatatud Harjumaal Roogoja talus. Roogoja talus on viinamarjakasvatusega tegeletud juba alates 1954. a, kui Krimmis sõjaväes viibinud Uno Kivistik saatis kodutallu viis viinapuu istikut. Hetkel on Roogoja talus katsetuses üle 100 erineva viinamarjasordi, et selgitada välja kohalikesse kliimatingimustesse sobivad viinapuud. Näitusel on võimalik viinapuuistikuid ka kaasa osta.

Viinamarjade mõju tervisele

Viinamarjad on ka väärtuslikud viljad meie toidulaual. Viinamarjad ning nendest valmistatud mahl on hea vahend näiteks südameveresoonkonna haiguste ennetamiseks. Pärast seda, kui punaste viinamarjade kestadest avastati tugevatoimelist antioksüdanti resveratrool, on neid vilju seostatud lausa vananemisvastase mõjuga  ning nimetatud elueliksiiriks, mis vähendab ka diabeedi, vähi ja Alzheimeri tõve riski.

Tule tutvu kodumaiste viinamarjadega juba sel nädalavahetusel Tallinna Botaanikaias. Vaata näituse ajakava.

viinamari