Maikuu õitsejad

Mais tasub õieilu otsima tulla nii botaanikaaia kasvuhoonetesse kui ka avamaale. Maikuu õitsejate fotosid vaata õiekalendrist või tule ise kohale.

Palmimajas õitsevad mais kalju-sinilehter (Streptocarpus saxorum), õiekas tõlvlehik (Spathiphyllum floribundum) ´Mauna Loa´, Andre flamingolill (Anthurium andreanum) jt. Lisaks õitsejatele saab tutvuda meil haruldaste sõnajalgadega – raunjalg (Asplenium lucidum), äärisjalg (Pteris hillebrandii), odajalg (Doryopteris decipiens), Microlepia strigosa, Macrothelypteris torreyana. Tavalisematest liikidest kasvavad palmimajas roodjalg (Blechnum appendiculatum), hõbe-vahajalg (Pityrogramma argentea), karvik-astelsõnajalg (Polystichum setiferum), kreeta äärisjalg (Pteris cretica) jt.

Põhjapoolsetes kasvuhoonetes on sukulentide, vihmametsa ja troopiliste taimede kollektsioonid. Mais õitsevad india tunbergia (Thunbergia mysorensis), harjaseline nõgesleht (Acalypha hispida), sulgjas breinia (Breynia disticha), jamaika rotisaba (Stachytarpheta jamaicensis), jalakalehine turnera (Turnera ulmifolia), kollane pakssaba (Pachystachys lutea), Andre flamingolill (Anthurium andreanum), begoonia (Begonia xherimperia), valge nutthein (Kyllinga bulbosa), laialehine asplundia (Asplundia latifolia), oivaline korallpõõsas (Medinilla magnifica), tõlvlehik (Spathiphyllum) ´Sensation´ jt. Aprillis õitsevad troopiliste orhideeliste (Orchidaceae) looduslikud liigid ja paljud sordid.

Näha saab tähtsaid troopilisi tarbetaimi nagu erilehine leivapuu (Artocarpus heterophyllus), india mangopuu (Mangifera indica), harilik riis (Oryza sativa), hiina banaan (Musa acuminata), harilik ananass (Ananas comosus), harilik kardemon (Elettaria cardamomum), harilik ingver (Zingiber officinale), harilik suhkruroog (Saccharum officinarum), araabia kohvipuu (Coffea arabica), harilik kakaopuu (Theobroma cacao), kookospalm (Cocos nucifera), söödav salakkpalm (Salacca zalacca), harilik sidrunhein (Cymbopogon citratus), puuvillapõõsas (Gossypium), peruu annoona (Annona cherimola), must pipar (Piper nigrum), serenoapalm (Serenoa repens), värvibiksa (Bixa orellana) jpt.  

Sukulentide hoones õitsevad mais oivaline begoonia (Begonia egregia), karvasetolmukaline jänesekapsas (Oxalis lasiandra), santa katariina jänesekapsas (Oxalis triangularis), vääris-lehtkaktus (Disocactus xhybridus), boliivia begoonia (Begonia boliviensis), madeira kurereha (Geranium maderense), brasiilia feihoapuu (Acca sellowiana), sooniline begoonia (Begonia venosa), särav piimalill (Euphorbia milii), kumav havortsia (Hawortia cymbiformis), harilik aaloe (Aloe vera), väänduv bovea (Bowiea volubilis), sile stefaania (Stephania glabra), natali koolupõõsas (Carissa macrocarpa), papüüruse-lõikhein (Cyperus papyrus ), pikk pipar (Piper longum) jt.

Subtroopikamajas õitsevad mais kuninglik paradiisilinnulill (Strelitzia reginae), tore koolupuu (Acocanthera oblongifolia), lõhnav soonseemnik (Trachelospermum jasminioides), punane kuulsuslill (Clianthus puniceus), maadjas fuksia (Fuchsia procumbens), austraalia kannike (Viola stolonifera), harilik kaljuliilia (Arthropodium cirrhatum), kolmeroodne haakea (Hakea trineura), kääbus-tõlvpuu (Cordyline pumilio), Cunninghami kasuariin (Casuarina cunninghamiana), harilik päästiklill (Stylidium adnatum), siidjas näärmepõõsas (Adenanthos sericeus), kollakas kängurukäpp (Anigozanthos flavidus), tähk-raudleht (Lomandra spicata), pikk raudleht (Lomandra longifolia), harilik sidrunmürt (Chamaelaucium uncinatum) ´Snow Flake´, võrumelaleuka (Melaleuca armillaris), elliptiline melaleuka (Melaleuca elliptica), naistepunalehine melaleuka (Melaleuca hypericifolia), paju-lambiharjapuu (Callistemon salignus), sinine dianell (Dianella caerulea), tasmaania dianell (Dianella tasmanica), jäik tõlvpuu (Cordyline stricta) jt. Vahemere maade taimedest õitsevad mais spartsium (Spartium junceum), harilik astelhernes (Ulex europaeus), karvane kiviroosik (Cistus incanus) jt. Hiina ja Jaapani taimedest õitsevad mais buda-näsasidrunipuu (Citrus medica var. sarcodactylis), suurelehine hortensia (Hydrangea macrophylla), suureõieline abeelia (Abelia xgrandiflora), rippkivirik (Saxifraga stolonifera), rooshibisk (Hibiscus rosa-sinensis), jaapani kameelia (Camellia japonica) jt.

Meelteaias õitsevad mais  karulauk (Allium ursinum), harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis), nurmenukk (Primula veris), kuumaasikas (Fragaria vesca var. semperflorens) jt.

Ilukõrreliste ekspositsioonis õitsevad mais lubikad (Sesleria).

Sibultaimede ekspositsioonis on mai tulpide ja nartsisside õitsemise hiilgeaeg. Esiväljakul õitseb enam kui 60 tulbisorti Greigii, Kaufmanni ja Fosteri sordirühmadest. Tulpide kollektsioonis on esindajaid pea kõigist sordirühmadest ja eksponeeritud on ligi 120 sorti tulpe. Nartsisside kollektsioonis on esitletud ligi 100 sorti nartsisse. Mais alustavad ja jätkavad õitsemist liigid ja sordid perekondadest ülane (Anemone), bellevaalia (Bellevalia), kirgaslill (Chionodoxa), lõokannus (Corydalis), koerahammas (Erythronium), püvilill (Fritillaria), võrkiiris (Iris), kobarhüatsint (Muscari), linnupiim (Ornithogalum), puškiinia (Puschkinia), siniliilia (Scilla) jt.

Alpinaariumis õitsevad mais adoonised (Adonis), karukellad (Pulsatilla), kevadmagun (Sanguinaria canadensis), murtudsüdamed (Dicentra), kivirikud (Saxifraga), priimulad (Primula)  jpt kevadised püsikud.

Püsikute ekspositsioonis õitsevad mais kopsurohud (Pulmonaria), nabaseemnikud (Omphalodes), varsakabjad (Caltha),kullerkupud (Trollius), kitsekakrad (Doronicum),brunnerad (Brunnera), bergeeniad (Bergenia), maikellukesed (Convallaria), kuutõverohud (Polygonatum), mitmed kivirikud (Saxifraga), igihaljad (Vinca), kilpleht (Darmera peltata) jt.

Pojengide ekspositsioonis õitsevad maikuu viimasel dekaadil mitmed pojengide liigid nagu varajane pojeng (Paeonia officinalis), ahtalehine pojeng (Paeonia tenuifolia), lagodehhi pojeng (Paeonia mlokosewitschii), korallpojeng (Paeonia mascula) jt.

Avamaal dendraariumis jätkavad mais õitsemist forsüütiad (Forsythia). Õitsevad pajud (Salix), paplid (Populus) ja lepad (Alnus), ka tammed (Quercus), kased (Betula) ja pähklipuud (Juglans). Magnooliatest (Magnolia) õitsevad mais hondo magnoolia (Magnolia kobus) ja tähtmagnoolia (Magnolia stellata) ning nende hübriid Loebneri magnoolia (Magnolia xloebneri). Roosõielistest (Rosaceae) alustavad õitsemist Prunus perekonna esindajad. Esmalt haraline ploomipuu ehk alõtša (Prunus cerasifera) ja laukapuu (Prunus spinosa), sahhalini kirsipuu (Prunus sargentii) ning kuriili kirsipuu (Prunus kuriliensis) ja siis paljud teised roosõieliste perekonnad sh enelad (Spiraea). Mais õitseb kikkapõõsas (Paxistima), õitsemist alustavad hõbepuud (Elaeagnus) ja vahtrad (Acer). Okaspuudest tolmlevad mais jugapuud (Taxus), mikrobioota (Microbiota decussata), lehised (Larix) ja elupuud (Thuja).

Tekst: Urmas Laansoo