Botaanikaaiast
Tallinna Botaanikaaed asub Tallinna idaservas, 10 km kaugusel kesklinnast ja 3 km Pirita purjespordi- ja suvituskeskusest. Botaanikaaia maad paiknevad Pirita jõe ürgorus, olles piiratud ulatusliku liivase männimetsa alaga. Otse botaanikaaia naabrusse jääb Tallinna teletorn.
Botaanikaaed on suurepärane paik looduses jalutamiseks, puhkamiseks ja suvehooajal ka pikniku pidamiseks. Pered ja väiksemad seltskonnad võivad mõnusa eine ja olemise korraldada murul oma teki ja piknikukorviga. Piknikuplatsi rentimise tingimustega tutvu siin.
Tallinna Botaanikaaia maastikust ja kollektsioonidest
Tallinna Botaanikaaed on Pirita jõe alamjooksu kõige paremini maastikuarhitektuuriliselt kujundatud piirkond. Botaanikaaed paikneb Pirita jõe neljal terrassil, kuhu on rajatud looklev teedevõrk ja kaevatud 9 tiiki, mis enamuses saavad vee Lepiku kraavist. Okaspuude tiiki asustavad suurel hulgal valged vesiroosid (Nymphaea alba). Taime-ekspositsioonide taustaks on loodes ja põhjas männikud ning idas männi-tamme segamets. Viimases toimub raietega puisniidu ilmelise tammiku kujundamine.
Avamaa-ekspositsioonides, mis hõlmavad u 22.5 ha, on u 6500 nimetust ja kasvuhoonetes, kus kasulikku pinda on u 2000 m2, 2000 nimetust taimi.
Botaanikaaia u 700-sordilises rosaariumis võib tutvuda erinevatest aretusajajärkudest ja -rühmadest roosisortidega, millest vanimad on aretatud 15. sajandil, näiteks valge roos (Rosa ×alba) “Maxima”, kuid kus on ka mitmeid uusi ja Eestis aretatud sorte, näiteks “Peaminister Savisaar”.
Botaanikaaia keskne ekspositsioon on dendraarium – puittaimede ekspositsioon. Dendraarium on lahendatud pargina, kus puude rühmade vahelt avanevad vaated nii hoonetele kui Pirita jõele ja tiikidele. Dendraariumis on taimed paigutatud suguluspõhimõttel ja nii on hea võrrelda lähedasi liike ning tuvastada nendevahelisi erinevusi. Dendraariumi enam kui 1560 taime hulgas on haruldusi, mida nii suurte eksemplaridena mujal Eestis ei kohta, näiteks vahtralehik (Kalopanax septemlobus), tšoseenia (Chosenia arbutifolia) ja hiigelnulg (Abies grandis). Aasta-aastalt uhkemini õitsevad vanuse suurenedes magnooliate (Magnolia) sordid. Botaanikaaia kõige kõrgem puu pappel (Populus) “Petrowskiana” kasvab dendraariumi kaguosas pajuliste (Salicaceae) osakonnas ehk salikaariumis. Puu kõrgus on 31 m ja rinnasläbimõõt 124 cm.
Rohttaimede rikkalikud ekspositsioonid õitsevad varakevadest hilissügiseni. Esimesena puhkevad õide lehiste all madalakasvulised sibullilled nagu lumikellukused (Galanthus), lumekupud (Eranthis), sillad (Scilla) jt.
Hiljem järgnevad mägitaimed, erinevad varased püsililled, tulbid (Tulipa) ja nartsissid (Narcissus), siis pojengid (Paeonia), iirised (Iris), liiliad (Lilium), laugud (Allium), astilbed (Astilbe), päevaliiliad (Hemerocallis), floksid (Phlox), viimasena õitsevad külmadeni suvelilled. Oma eripäraste kasvukujude poolest eristuvad dekoratiivkõrrelised (Poaceae), mis pakuvad silmailu talvelgi lumest välja turritades.
Palmimaja kompleksi lääneküljel paikneb Meelte Aed, mis on erivajadustega inimestele suunatud, nn tervendav aed. Meelte Aias saab tutvuda laias sortimendis kasulike ja söödavate taimedega.
Kasvuhoone-ekspositsioonid on üles ehitatud kliimavöötmete ja taimede päritolu piirkondade järgi. Kõige lopsakamad on troopilise vööndi taimed, mille hulgas on mitmeid tarbetaimi nagu araabia kohvipuu (Coffea arabica), harilik melonipuu (Carica papaya) jt. Õieilu pakuvad orhideed (Orchidaceae), eriti hästi on esindatud perekonna Cymbidium sordid. Palmimajas võib vaadata nii palme (Arecaceae) kui viigipuid (Ficus). Kõige vastupidavamaid taimi leiab sukulentide hulgast. Subtroopika pakub nii eksootikat teiselt poolt maakera Austraaliast (eukalüptid – Eucalyptus!) kui äratundmist Vahemeremaadest – hariliku viigipuu (Ficus carica) lehti saab täitsa lähedalt vaadata ning õieilu Jaapanist kameeliate (Camellia) näol.
Mitmekesine ja rikkalik on loodus botaanikaaia sees ja ümber. Väljaspool ekspositsioone on pärismaiseid taimi üle 470 liigi, millele lisandub u 130 metsistunud ja naturaliseerunud võõrtaime. Läbi maastiku ja taimekoosluste juhivad 2 õpperada: botaanikaaia looduse õpperada pikkusega 3,9 km ja Kloostrimetsa soo õpperada pikkusega u 2,5 km.
Botaanikaaiast üldiselt
Tallinna Botaanikaaed (TBA) asutati ENSV Teaduste Akadeemia instituudina 1. detsembril 1961. aastal.
1995. aastal TBA munitsipaliseeriti. 1. jaanuarist 2001. a oli TBA Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti ning alates 17. jaanuarist 2005 Tallinna Keskkonnaameti hallatav asutus. TBA kanti 2002. aastal teadus- ja arendusasutuste riiklikku registrisse. Botaanikaaia tegevuse aluseks on Tallinna Linnavolikogu 2. mai 2002 otsus nr 195 ja Tallinna Linnavalitsuse 19. juuni 2002 määrus nr 70. TBA on Baltimaade Botaanikaaedade Assotsiatsiooni (ABBG) ja Rahvusvahelise Botaanikaaedade Looduskaitse Organisatsiooni (BGCI) liige alates vastavalt 1992. ja 1994. aastast. TBA tegevusaja jooksul kogutud kollektsioonid ning kujundatud avamaa- ja kasvuhooneekspositsioonid on Eestis unikaalsed ja liigirikkaimad (üle 8000 taksoni ja sordi). TBA taimekollektsioonid on Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 1998 korraldusega rc 302-k kantud sordiaretuslikku, teaduslikku või kultuuriväärtust omavate istandike loetellu. Tallinna Botaanikaaia herbaarium ja raamatukogu asutati aastal 1962. Keskkonnauuringutega hakati tegelema 1965. aastal.
Tallinna Botaanikaaia põhieesmärgiks on uurida, kaitsta ja tutvustada taimeriigi mitmekesisust.
Toetades riikliku keskkonnategevuskava täitmist, edendab TBA loodusteadlikku mõtteviisi, vähendades inimeste võõrandumist loodusest. TBA kujundab loodus- ja kultuuriväärtusena kaitstavate, pidevalt täienevate taimekollektsioonide abil inimeste arusaama taime- ja seeneriigi olulisusest elu säilimisel. TBA üheks oluliseks eesmärgiks on ka linnaökoloogiliste uuringute läbiviimine Tallinnas.
