Kassa 11-16, avamaa 11-16, kasvuhooned 11-16

Dendraarium

Tallinna Botaanikaaia 20 hektari suurune dendraarium on Eestis liigirikkaim teaduslik puittaimede kollektsioon. Selle rajamist alustati 1963. aastal ja siin kasvab 1747 eri puittaime. Maastikuarhitekt Aleksander Niine projekti järgi vabakujulise pargina rajatud põhidendraariumisse on taimesüstemaatikat järgides lähestikku istutatud ühte sugukonda kuuluvate perekondade taimed. Aastaajast hoolimata on siin hea teha tutvust puude-põõsastega ja nautida vaateid.

Esiväljakult läbi elupuuheki dendraariumisse jalutades satume esmalt Liaanide aeda, kus eksponeeritud puitunud ronitaimedest haruldasemad on piitsjas tselaster (Celastrus flagellaris), ebaviinapuud (Ampelopsis) ja maitsvate viljadega teravahambalise aktiniidia hübriid ‘Weiki’ × ‘Purpurna Sadova’. Liaanide aia kõrvale on istutatud kevadel õitsevad magnooliad (Magnolia), sh kollaste õitega ’Daphne’ ja ’Lois’ ning lõhnava lehestikuga vürtspõõsad (Calycanthus).

Mägiaiast dendraariumisse suundudes kohtame esmalt õlipuulisi (Oleaceae) – jalgteest paremal on saared (Fraxinus) ja ligustrid (Ligustrum), vasakul forsüütiad (Forsythia). Müüri juurest okaspuude poole minnes jääb vasakule süringaarium, mille külastamiseks parim aeg on sirelite õitseajal mais-juunis-juulis.

Okaspuude kollektsioonis e pineetumis on liigirohkelt esindatud perekonnad mänd (Pinus), kuusk (Picea), nulg (Abies) ja lehis (Larix). Samuti võib siin näha tsuugasid (Tsuga), ebatsuugasid (Pseudotsuga), elupuid (Thuja), hiibapuid (Thujopsis) ja ebaküpresse (Chamaecyparis). Teed mööda edasi jalutades saab tutvuda kaselistega (Betulaceae) – lisaks sarapuudele (Corylus), kaskedele (Betula) ja leppadele (Alnus) kasvavad siin ka valgepöögid (Carpinus) ja humalpöögid (Ostrya). Kaskedest jääb silma kauni punase tüvega himaalaja kase teisend (Betula utilis var. utilis). Jõudes valgepöökide juurde, võib teha põike salikaariumisse, kus lisaks pajudele ja paplitele kasvab 1961. aastal Venemaa Kaug-Idast toodud tšoseenia (Chosenia arbutifolia). Kruusakünkal on endile elupaiga saanud madalakasvulised pajud.

Mööda jõeäärset teed tagasi palmihoone poole minnes jäävad teest vasakule araalialised (Araliaceae), sh meie looduskaitsealust harilik luuderohu (Hedera helix), ogapaanaksid (Eleutherococcus) ja siilpaanaksid (Oplopanax), vahtralehik (Kalopanax septemlobus) jt. Paremal pool teed näeb tiibpähklipuid (Pterocarya) ja pähklipuid (Juglans). Kabelimäe juures on kuslapuuliste (Caprifoliaceae) kogu, kus lisaks kuslapuudele (Lonicera) kasvavad lodjapuud (Viburnum), veigelad (Weigela), diervillad (Diervilla) ja jünnani kilpõis (Dipelta yunnanensis). Siit leiab ka kaunite roosade õitega kolkvitsia (Kolkwitzia amabilis) ja tagasihoidlike õite, kuid tugeva lõhnaga korea abeelia (Abelia coreana).

Pöögilistest (Fagaceae) on arvukamalt esindatud tammed. Eksootilisemad liigid neist on loorberilehti meenutavate lehtedega sindlitamm (Quercus imbricaria) ja suurte, kuni 40 cm pikkuste lehtedega hambuline tamm (Q. dentata).

Müüri ääres näeme lisaks deutsiatele (Deutzia), ebajasmiinidele (Philadelphus) ja hortensiatele (Hydrangea) puitunud naistepunade (Hypericum) ekspositsiooni.

Vahtrad (Acer) on eriti kaunid sügisel – erepunaseks värvuvad mono vaher (A. mono) ja punane vaher (A. rubrum), samuti korea vaher (A. pseudosieboldianum) ja jaapani vaher (A. japonicum), sügisehtes mandžuuria vahtral (A. mandshuricum) on aga omapärane roosakas varjund. Vahtratest jõe pool kasvavad kikkapuulised (Celastraceae) lisavad sügismaastikule erksaid punaseid toone, millele kontrastiks on korgipuude (Phellodendron) helekollane sügisvärvus.

Pargi jõeäärses osas paikneb liblikõieliste (Leguminosae) kollektsioon läätspuude (Caragana), kuldvihmade (Laburnum), ubapõõsaste (Chamaecytisus), põispõõsastega (Colutea) robiiniate (Robinia) jt.

Roosõielistest (Rosaceae) kasvavad siin toomingad, kirsi-, ploomi- ja mandlipuud – varem kuulusid need kõik iseseisvatesse perekondadesse, kuid nüüd on koondatud toompuu (Prunus) perekonda. Lähiümbruses kasvavad enelad (Spiraea) ning üle silla rosaariumi juurde siirdudes jäävad paremale pihlakad (Sorbus), toompihlakad (Amelanchier) ja õunapuud (Malus). Viirpuude (Crataegus) vahelt jõuame tagasi liaanide aeda ja Palmihoone esisele, kus metallvõredel võib näha elulõngade eesti sorte.

Mägiaia kõrvalt läbi Sõnajalgade oru jõuame erikaariumisse, kus kasvavad rododendronid (Rhododendron), mustikad (Vaccinium), kailud (Ledum), õisküüvitsad (Pieris) jt kanarbikulised (Ericaceae). Rododendronite tiigi kirdepoolsele kaldale on istutatud vahtrate ja jugapuude (Taxus) sordid. Siin Kevade aias on ka kruusaküngas luudpõõsaste (Cytisus) sortidega (15 nimetust).

Puittaimede sordid on koondatud peamisehttps://botaanikaaed.ee/et/andmebaasid/puittaimede-kollektsioon-saaremaal-audaku-katsepunktis/lt administratiiv- ja haldushoone ümbrusesse. Siin võib näha okaspuude erineva võrakuju ja okkavärvusega sorte, sh Eesti loodusest leitud tuuleluudadest paljundatud hariliku kuuse tihedaoksiseid vorme. Okaspuude rohekate toonide vaheldusrikkusega mängivad kaasa lehtpõõsaste mitmesugused õied. Külmaõrnadest liikidest kasvavad siin näiteks hispaania nulg (Abies pinsapo) ’Kelleriis’ ning triibuline lehistähkbambus (Phyllostachys aureosulcata) ’Spectabilis’.

 

Vaata lisaks:

„Puittaimede kollektsioon Tallinnas Kloostrimetsas“
„Puittaimede kollektsioon Saaremaal Audaku katsepunktis”

Fotod: Erge Jõgela

Hoia end kursis botaanikaaia sündmustega ja liitu uudiskirjaga

chevron-downarrow-up linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram