Sibullilled
Sibullilled on maa-aluse säilitusorganiga püsikud, kes õitsevad rikkalikult peamiselt kevadel. Aianduslikult kuuluvad sibullillede hulka sibulate, mugulate, sibulmugulatega ja muguljate risoomidega taimed. Botaanikaaias on perekonnapõhised kollektsioonid krookustest (Crocus), tulpidest (Tulipa), hüatsintidest (Hyacinthus), nartsissidest (Narcissus), liiliatest (Lilium) ja laukudest (Allium). Madalakasvuliste sibul-, mugul- ja sibulmugulatega taimede kollektsioon koosneb umbes 50 perekonna esindajast.
Madalakasvuliste sibultaimede kollektsioonis on ca 500 eri liiki ning sorti taimi, enim on hüatsindilisi (Hyacinthaceae), liilialisi (Liliaceae), amarüllilisi (Amaryllidaceae) ja võhumõõgalisi (Iridaceae). Kogu on erakordselt esinduslik – õitsejaid võib nautida alates lumesulamisest kuni esimeste lumesadudeni. Varakevadistest lumi- (Galanthus) ja märtsikellukestest (Leucojum), silladest (Scilla) ja kirgaslilledest (Chionodoxa) ning põneva välimusega koerahammastest (Erythronium) veel varasemad on lumekupud (Eranthis) ja ümaralehine alpikann (Cyclamen coum), kes rõõmustab oma õitega juba märtsis. Kevadel õitsevad veel väikesed sibulaga iirised (Iris), valgete õitega madalad linnupiimad (Ornithogalum), paljud püvililled (Fritillaria) ja lõokannused (Corydalis). Viimastest silmapaistvaim on madalakasvuliste sibultaimede kollektsiooni rajaja ja tunnustatud spetsialisti Aino Helgi Paiveli järgi nimetatud Paiveli lõokannus (C. ainae). Kevadsuvesse jätkub eriskummalisi õisikuid ja õisi tulivõhkadelt (Arisaema) ja aarumitelt (Arum), kolmiklilledelt (Trillium) ning kobarhüatsintidelt (Muscari), pisihüatsintidelt (Hyacinthella) ja ebahüatsintidelt (Hyacinthoides). Juunis avanevad Eesti märgadel niitudelgi kaitsealuse niidu-kuremõõga (Gladiolus imbricatus) imekaunid punakaslillad õied. Erivarjundeis heledate õitega rohtlaliiliad (Eremurus) ja enamasti sinistes toonides preeriaküünlad (Camassia) on suursugused suvised taimed. Sibullillede kaunidust saab imetleda isegi septembris ja oktoobris – violetsete õitega sügislilled (Colchicum) on uskumatud pilgupüüdjad, keda täiendavad aarumite tulipunaste marjadega vilikonnad.
Võhumõõgaliste sugukonda kuuluvad krookused on klassikalised kevadekuulutajad, kes avavad oma kirkad õied varakevadise sooja päikesepaiste saatel. Enim sorte on aretatud kuldõielisest (Crocus chrysanthus), dalmaatsia (C. tommasinianus) ja kevadisest krookusest (C. vernus), ent paljud liigid ja sordid õitsevad ka sügisel, kõige arvukamalt kauni krookuse (C. speciosus) sordid. Krookuste kollektsioonis on üle 100 eri liigi ja sordi sibulmugulaga taimi.
Tulpe on botaanikaaias üle 40 liigi ja 300 sordi. Inimeste seas palavalt armastatud tulbid on jagatud õie kuju, õitsemise aja ja aretusvanemate järgi 15 sordirühma. Aprilli lõpus hakkavad õitsema paljud väikeseõielised tulbiliigid, neile järgnevad dekoratiivsed madalakasvulised Kaufmanni, Greigi ja Fosteri sordirühma esindajad. Mais õitsevad eri värvitoonides liht-, täidis- ja liiliaõielised tulbid, ekstravagantsema õiega on roheliseõielised, narmasservalised ja papagoitulbid. Lisaks põnevate õitega sortidele aretatakse ka kirjulehiseid sorte. Kollektsiooni erilisim sort on aga Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks aretatud lumivalgete õite ja mustade tolmukatega triumftulp ’Eesti’.
Ka hüatsindid hakkavad õitsema mais. Botaanikaaia kollektsioonist leiab rohkem kui 50 sorti hüatsinte, kelle hulgas eristatakse varase, keskmise ja hilise õitsemisajaga sorte. Esimeste seas õide puhkejatest on kõige tuntumad valge koheva õisikuga ’Carnegie’ ning säravroosade õitega ’Anna Marie’. Kõik hüatsindisordid on aretatud idahüatsindist (Hyacinthus orientalis).
Kui nartsissid oma õied avavad, on kevad juba täies hoos – hurmavalt lõhnavaid nartsisse on kollektsioonis ca 100 liiki ja sorti. Nartsissid jagatakse õie kuju järgi 14 sordirühma. Kollektsioonis on enim suurte õitega trompet-, täidisõielisi ja lõhestunud lisakrooniga sorte, ent peenardel on esindajaid kõikidest sordirühmadest. Nartsissikogu põnevaimad taimed on imepisikeste õitega, peamiselt Vahemeremaadest ja Lõuna-Euroopast pärit liigid nagu pae- (Narcissus calcicola) ja kaljunartsiss (N. rupicola).
Liiliaid kasvab botaanikaaias enam kui 250 liiki ja sorti, esindatud on viie sordirühma liiliad, kõige rohkem Aasia hübriidide hulka kuuluvaid. Kirju liilia (Lilium martagon) hakkab õitsema juba jaanipäeva paiku, kõige hiljem, septembri lõpus, õitseb Henry liilia (L. henryi).
Laukude maailm on väga rikkalik ning kogub aianduses üha enam populaarsust, TBA kollektsioonis on enam kui 150 liiki ja sorti lauke ning nende hulk suureneb pidevalt. Laukude seas on nii kõrgeid kui ka madalaid, väga õrnasid, aga ka massiivsete lehtedega taimi. Õite värvus on samuti mitmekesine – need võivad olla roosad, valged, mustjad, sinised või purpurlillad ning õitsemine kestab mai algusest kuni sügiseni. Nii välimuse kui ka arvukuse poolest torkavad silma suvised, erksavärviliste kerajate sarikõisikutega kõrgekasvulised liigid ja sordid. Pärismaiseid laukusid kasvab Eestis viis liiki: rohu- (Allium oleraceum), muru- (A. schoenoprasum), nurm- (A. vineale), mets- (A. scorodoprasum) ja karulauk (A. ursinum). Nurm- ja karulauk on looduskaitse all, viimane haarab kollektsioonis enda alla mitu ruutmeetrit. Botaanikaaia kuivadel niitudel kasvab looduslikult rohulauk.
Kuna sibultaimed vajavad ümberistutamist kas igal aastal või 4–6 aasta tagant, muutuvad sordipeenarde asukohad maastikul. Madalakasvuliste sibultaimede, laukude ja teiste eeltoodud perekondade liigid kasvavad alaliselt mägitaimede alal.
Fotod: Erge Jõgela
