Külastuskeskus 10-16, avamaa 09-20, kasvuhooned 11-16, kolmapäeviti külastuskeskus 10-19 ja kasvuhooned 11-19, territoorium suletakse iga päev 21.00

Troopika kasvuhoone

Troopilises vöötmes valitseb soe ja niiske kliima. Enamik taimedest on lopsakad ja igihaljad, neil puudub väljakujunenud puhkeperiood. Heitlehisust esineb vaid perioodiliselt kuivadel aladel. Tänu soodsatele tingimustele on taimed kiirekasvulised, liikide arv ja mitmekesisus väikesel maa-alal suur. Iseloomulik on roni- ja vääntaimede ning epifüütide rohkus.

Aasia taimede ekspositsioonis köidavad pilku toataimedena tuntud värvirõõmsa lehestikuga ebakrootonid (Codiaeum variegatum) ja nõgeslehed (Acalypha), võhaliste sugukonna esindajad aglaoneemid (Aglaonema) ja alokaasiad (Alocasia). Lihatoiduline kanntaim (Nepenthes) meelitab putukaid ja isegi pisiloomi oma kannu-taolistesse püügiorganitesse ning seedib nad mõne tunniga selle põhjas olevas vedelikus. Aasia troopikast on pärit hinnatud maitsetaimed harilik kardemon (Elettaria cardamomum), harilik ingver (Zingiber officinale) ja must pipar (Piper nigrum).Harilik suhkruroog (Saccharum officinarum) pärineb ürgselt Uus-Guinea saarelt ja on suhkrutööstuse tähtsaim tooraine.

Sõnajalgtaimed kasvavad troopikas nii maapinnal, kivipragudes, puudel kui ka vees. Sarvsõnajalad (Platycerium) uhkeldavad looduses põlispuude okste vahel, meenutades hiiglaslikke kotkapesi. Veekogudes kiiresti paljunev kõrv-salviinia (Salvinia auriculata) on muutunud soojadel aladel veetransporti takistavaks umbrohuks.

Ameerika taimede ekspositsioonis saab näha mitmeid tähtsaid tarbetaimi. Simmondsia (Simmondsia chinensis) seemnetest pressitakse jojobaõli. Panama kübarlehik (Carludovica palmata) ja kapokipuu (Ceiba pentandra) on kuulsad kiutaimed. Hariliku kakaopuu (Theobroma cacao) seemnetest saame kakaod. Hariliku papaiat (Carica papaya) kasvatatakse kõikjal troopikas maitsvate ja kasulike viljade saamiseks. Kookospalmi (Cocos nucifera) puhul leiavad lisaks viljadele kasutamist kõik tema osad lehtedest kuni juurteni.

Ameerika vihmametsadele on iseloomulik võhaliste, käpaliste ja bromeelialiste rohkus. Üks omapärasemaid bromeelialisi on habetillandsia (Tillandsia usneoides), kes suudab kasvada isegi telefonitraatidel, ammutades eluks vajalikke toitaineid ja vett õhust. Tema sugulane harilik ananass (Ananas comosus) kasvab maapinnal ja on üks hinnatumaid troopilisi vilju. Erksalt värvunud kõrglehtedega flamingolilled (Anthurium) ja tõlvlehikud (Spathiphyllum) on osutunud vastupidavateks toataimedeks. Tarbetaimena tuntud orhideelist hariliku vanilli (Vanilla planifolia) näeb kasvamas kasvuhoone põhjaseinal.

Aafrika tarbetaimedest on tuntuim Etioopia mäestikumetsadest pärit araabia kohvipuu (Coffea arabica). Ida-Aafrika jõgede ja järvede rannavees kasvavast papüürus-lõikheinast (Cyperus papyrus) valmistati Vanas Egiptuses papüürust. Kollakaspruuni tüvega sükomoor-viigipuu (Ficus sycomorus) puitu kasutati sarkofaagide materjaliks, tema viljad aitasid üle elada näljahädasid.

Käpaliste ehk orhideeliste sugukonda kuulub umbes 22 500 liiki, neist ligi 90 % kasvab troopilistel ja lähistroopilistel aladel. Kõige rohkem käpalisi kasvab Ameerika ning Kagu-Aasia troopikas. Nad on valdavalt pealistaimed, kuid leidub ka sammaldunud kaljudel või maapinnal kasvavaid liike. Väikesekasvulised õitsvad käpalised on eksponeeritud vitriinis.

Fotod: Erge Jõgela

Hoia end kursis botaanikaaia sündmustega ja liitu uudiskirjaga

chevron-downarrow-up linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram