Külastuskeskus 10-16, avamaa 09-20, kasvuhooned 11-16, kolmapäeviti külastuskeskus 10-19 ja kasvuhooned 11-19, territoorium suletakse iga päev 21.00

Lähistroopika

Lähistroopika ekspositsioonis kasvavad taimed pärinevad Austraaliast ja Uus-Meremaalt, Vahemere maadelt, Hiinast ja Jaapanist ning Lõuna-Aafrikast.

Tänu pikaajalisele eraldatusele on lõunamandril säilinud osa varasemast superkontinendi Gondwana aegsest taimestikust ning välja kujunenud ainulaadne endeemiderohke floora.

Austraalia karaktertaimedest on esindatud põhilised metsamoodustajad eukalüptid (Eucalyptus) ja akaatsiad (Acacia), pudeliharjakujuliste õisikutega lambiharjapuud (Callistemon), jämenenud tüvedega pudelpuud (Brachychiton), omapäraste kängurukäppa meenutavate õitega kängurukäpad (Anigozanthos) jpt.

Suurimaks harulduseks on Austraalias 1994. aastal taasleitud okaspuu volleemia (Wollemia nobilis). Arvati, et volleemiad surid maakeral välja koos dinosaurustega.

Uus-Meremaa iseloomulikeks taimedeks on laialehised okaspuud kauripuud (Agathis), ürgsed  puusõnajalad (Cyathea, Dicksonia), pikkade tugevat kiudu sisaldavate lehtedega  tõlvpuud (Cordyline) ning linaliiliad (Phormium). Iseäralike hallikas-valkjate viltjate lehtedega puudest võib näha vaiguseemnikuid (Pittosporum) ning utekakraid (Brachyglottis).

Soodsa kliima mõjul on väga liigirohke ka Ida-Aasia lähistroopika taimestik, sealgi leidub rohkesti reliktseid ja endeemseid liike.

Eksponeerituist on tuntuimad jaapani kameeliad (Camellia japonica),  kaunite õitega hibiskid (Hibiscus), majanduslikult tähtsad okaspuud krüptomeeriad (Cryptomeria japonica) ning kuulsa Hiina riispaberi valmistamiseks kasutatud riispaberipuud (Tetrapanax papyriferum). Eriti iseloomulikud Hiina ja Jaapani  taimestikule on bambused, mida on laialt introdutseeritud üle kogu maailma. Ekspositsiooni keskmes paikneb Idamaadele tüüpiline teepaviljon, mille poste mööda ronivad kõrgustesse joovastavalt lõhnavad jasmiinid (Jasminum).

Vahemere maadel on looduslikud metsad peaaegu täielikult hävitatud, inimtegevuse tagajärjel on tekkinud igihaljad torkvõsad. Sellest piirkonnast aga pärinevad mitmed ajalooliselt tuntud ilu- ja tarbetaimed; harilik viigipuu (Ficus carica), korgitamm (Quercus suber), harilik loorberipuu (Laurus nobilis), euroopa õlipuu (Olea europaea), harilik rosmariin (Rosmarinus officinalis), harilik mürt (Myrtus communis). Nõlvale on rajatud väike viinapuude (Vitis) istandus, tutvustamaks ühtede vanimate ja levinumate kultuurtaimede kasvatamist.

Lõuna-Aafrika taimedest on esindatud lõike- ning potililledena tuntud paradiisilinnulilled (Strelitzia), kliiviad (Clivia), kallad (Zantedeschia) jt.

Fotod: Erge Jõgela

Hoia end kursis botaanikaaia sündmustega ja liitu uudiskirjaga

chevron-downarrow-up linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram