Kollektsioonid

Kollektsioonid

Kollektsioonid

Avamaakollektsioonid

Enamiku avamaaekspositsioonide paigutuse ja kujunduse autoriks on maastikuarhitekt Aleksander Niine (1910-1975).

Kõige suurema pindalaga on süstemaatilisel (sugulus-) põhimõttel rajatud dendraarium, mille idaosas kasvavad paljasseemnetaimed, kesk-, lõuna- ja lääneosas aga katteseemnetaimed. Katteseemnetaimede (õistaimede) sugukonnad on paigutatud akad. A. Grossheimi süsteemi järgi. Dendraariumi taimestamist alustati 1963. a. Kõige enam taimi istutati dendraariumi aga aastatel 1965–1972.

Süstemaatilisel põhimõttel rajati ka alpinaarium, kus algselt, 1970-1973. a lähtuti taimede istutamisel A. Grossheimi ja pärast rekonstrueerimist 1986-1989. a A. Engleri süsteemist. Viimastel aastatel on alpinaariumisse uute taimede istutamisel lähtutud ökoloogilis-geograafilisest põhimõttest.

Ülejäänud avamaaekspositsioonid on kujundatud sordiaretus-ajaloolisel ja/või iluaianduslikul põhimõttel. 1964. a taimestati rosaarium, 1968. a astilbede ja iiriste, 1969. a aed-leeklillede (flokside), 1973. a kõrgekasvuliste püsikute ja liiliate ekspositsioon. 1996. a rajati kõrreliste ning 2000. a tarbetaimede ekspositsioon ja uue palmimaja esised peenrad. Aastatest 2002-2005 on uutel ekspositsioonialadel krookused, nartsissid, varjulembesed sibul- ja mugulsibultaimed ning liiliad.

Aastatel 2009–2011 taimestati aedleeklillede ehk flokside ekspositsioon. 2012. a. valmisid subtroopika kasvuhoone kõrval kuivalembeste taimede kõrgpeenrad. 2013.–2014. a tõsteti uude kohta ümber päevaliiliate ekspositsioon. 2015. aastal avati Meelte Aed, kus eksponeeritakse puuetega inimeste vajadusi arvestades tarbetaimi. 2016. a. suvel valmisid troopika kasvuhoone kõrval terrassid lubjalembeste ohustatud taimede ja mägitaimede jaoks.

Liigikollektsioonidesse on valitud taimi Eestile sarnase kliimaga piirkondadest nii, et selles oleks esindajaid võimalikult paljudest sugukondadest ja perekondadest. Kollektsiooni koostamisel on eelistatud oma kodumaal kaitsealuseid, haruldasi ning ohustatud taimi.

Sordikollektsioonide eesmärgiks on säilitada taimi erinevatest aretusperioodidest ja sordirühmadest, eriti aga vanu või kohalikke sorte.

Kokku on avamaakollektsioonis umbes 6500 taksonit ja sorti.

Kasvuhoonekollektsioonid

Tallinna Botaanikaaia troopiliste ja lähistroopiliste taimede kollektsiooni kasvuhooned avati külastajatele 1971 aastal. Renoveerimistööd said alguse 1998 aastal ning uuenenud palmimaja avati külastajatele 1999. Kompleksi lõuna – ja põhjatiivad renoveeriti vastavalt 2008 ja 2010 Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel.

Nüüdisaegsetes kasvuhoonetes kasvab ligikaudu 2000 taksonit ja kultivari taimi ning kollektsioon võtab enese alla u 2000 m².

Ekspositsioonid on rajatud geograafilisel põhimõttel, palmimaja taimestamisel on olnud prioriteediks maja polüfunktsionaalne kasutus.

Herbaarium

TBA herbaariumi asutamisajaks võib lugeda aastat 1962. Sellel aastal registreeriti herbaarium ülemaailmses andmebaasis “Index Herbariorum” ja ta sai omale akronüümi TALL. TBA struktuuris kuulub herbaarium keskkonnahariduse osakonda. TBA herbaariumisse kuulub üle 95 000 herbaareksemplari.