Dendraarium

Dendraarium

Dendraarium

Taimekaitsehoiatus!

Palume külastajatel TBA territooriumil jalutades hoiduda okaspuude kollektsioonis kollasest männist (Pinus ponderosa).

Kollasel männil on tuvastatud pruunvöötaud Mycosphaerella dearnessi ning seetõttu ei ole lubatud külastajatel viibida selle männi isendite rühma all. Alus: Põllumajandusameti ettekirjutus nr HA-62-2 (09.12.13). Kahjuks ei ole teada, mil viisil ja millal on see haigus meie kollektsiooni taimedele sattunud. Kuna tegemist on taimehaigusega, mille mõju veel ei osata hinnata meie kodumaisele harilikule männile ja haljastuses levinud võõrmänniliikidele, tuleb meil kõigil hoiduda seda haigust edasi levitamast.

Täname külastajaid mõistva suhtumise eest!

 

Tallinna botaanikaaia 17 ha suurune süstemaatiline dendraarium on Eestis kõige liigirikkam. Selle rajamist alustati 1963.a. ja praegu kasvab siin 1500 taksonit puittaimi. Taimed on istutatud akadeemik A. Grossheimi arenguloolise süsteemi järgi. Esialgse dendraariumi projekti on koostanud maastikuarhitekt A. Niine. Sama sugukonna erinevate perekondade esindajad on istutatud lähestikku. Kevadel ja suvel on suur osa puittaimedest õitsemas, sügisel uhkeldavad paljud neist oma värvikate viljade ja lehestikuga. Talvel on hea vaadelda puude ja põõsaste koort ning pungi.

Jalutuskäiku dendraariumisse võib alustada alpinaariumi juurest või palmimaja lähedalt, elupuuhekkide vahelt. Valides viimase variandi parki suundumiseks näeme esmalt kibuvitsa (Rosa) liike ja viirpuid (Crataegus). Roosõielistest on arvukamalt esindatud õunapuud (Malus), pihlakad (Sorbus), toompihlakad (Amelanchier), vaarikad (Rubus), enelad (Spiraea) ja toomingad, kirsipuud, ploomipuud, mandlipuud (Prunus). Pargi lääneossa jäävad liblikõielised – läätspuud (Caragana), kuldvihmad (Laburnum), ubapõõsad (Cytisus), robiiniad (Robinia) ja põispõõsad (Colutea). Õunapuudest mööda asfalteeritud teed lõuna poole minnes kohtame vahtraid (Acer). Laiuva võraga kahekojaline saarvaher (A. negundo) on meil laialt kasvatatav pargipuu. Enne lehtimist õitsev punane vaher (A. rubrum) värvub sügisel kärepunaseks. Siin saab tutvuda mitmekümne erineva vahtraliigiga. Vahtratest jõe pool kasvavad ruudilised ning kikkapuulised, vahtrate kõrval on aga hõbepuulised ja pärnad (Tilia).

Mööda jõeäärset teed edasi liikudes leiame hobukastanid (Aesculus) ja kontpuud (Cornus). Palmimaja poolt tuleva teega ristudes leiame end kuslapuude (Lonicera) ja tammede (Quercus) vahelt. Siin kasvab hiiglaslike lehtedega hambuline tamm (Q. dentata), sügavalt lõhestunud lehtedega punane (Q. rubra) ja sootamm (Q. palustris) ning teised liigid. Tammede kõrvale on istutatud pöögiliste sugukonna esindajad harilik pöök (Fagus sylvatica) ja harilik kastanipuu (Castanea sativa). Pikkade sulgjate liitlehtedega puud on pähklipuud (Juglans). Pähklipuudest mööda dendraariumi välimist teed jõe servas lõuna poole liikudes kohtame araalialisi nagu araalia (Aralia), vahtralehik (Kalopanax), eleuterokokid (Eleutherococcus) ja meie looduskaitsealune taim – harilik luuderohi (Hedera helix).

Teed mööda tagasi jalutades näeme kaselisi nagu lepad (Alnus), valgepöögid (Carpinus), humalpöögid (Ostrya) ja kased (Betula) ning sarapuud (Corylus). Kevadsuvel püüab siin pilku hariliku sarapuu (Corylus avellana) punaste lehtedega sort ‘Fuscorubra’. Kaskedest pilkupüüdvaim on kauni tüvega punase kase teisend (Betula albo-sinensis var. septentrionalis).

Okaspuudest on liigirohkelt esindatud perekond mänd (Pinus), kuusk (Picea), nulg (Abies), lehis (Larix) ja kadakas (Juniperus). Teistest okaspuudest võime siin kasvamas näha tsuugasid (Tsuga), ebatsuugat (Pseudotsuga), elupuid (Thuja), hiibapuud (Thujopsis) ja ebaküpresse (Chamaecyparis). Okaspuude erineva võrakuju ja okkavärviga sorte on enam istutatud administratsioonimaja ümbrusesse.

Okaspuudest tagasi palmimaja poole tulles näeme sireleid (Syringa), kes õitsevad juunis ja juulis. Alpinaariumist lääne pool kasvavad õlipuulistest veel saared (Fraxinus), forsüütiad (Forsythia) ja ligustrid (Ligustrum). Pojengide kõrvale on istutatud kevadel õitsevad magnooliad (Magnolia). Alpinaariumi kõrvalt mööda teed metsa minnes (sõnajalgade oru kaudu) jõuame erikaariumi, kus kasvavad rododendronid (Rhododendron), erikad (Erica), mustikad (Vaccinium) ja teised nende sugulasperekonnad.

Vaata lisaks:

„Puittaimede kollektsioon Tallinnas Kloostrimetsas“

„Puittaimede kollektsioon Saaremaal Audaku katsepunktis

Fotod: Erge Jõgela