Palmimaja

Palmimaja

Palmimaja

Olulise osa siinsetest taimedest moodustavad palmid. Palmiliste sugukond on üks huvitavamaid ning majanduslikult tähtsamaid maailmas, mis annab toitu, peavarju ning kehakatet märkimisväärsele osale maailma rahvastikust. Palmimaja uhkuseks on suur kanaari datlipalm (Phoenix canariensis), kes on kasvama pandud Tallinna Botaanikaaia esimese direktori Arnold Pukk’i sünni puhul 1930. aastal. Datlipalmidest võib näha veel harilikku (P. dactylifera) ja tara-datlipalmi (P. reclinata). Graatsiliste sulgjate lehtedega Forsteri kentiapalmi (Howea forsteriana) peetakse maailmas üheks kõige laialdasemalt kasvatatud taimeliigiks. Suure kanaari datlipalmi lähedal paikneval mahedal kalasabapalmil (Caryota mitis) on huvitava kujuga lehekesed.

Omaette rühma moodustavad viigipuud (Ficus), nende hulka kuulub väga mitmesuguse kuju ja suurusega puid, põõsaid, liaane ning epifüüte. Paljude viigipuuliikide horisontaalselt välja sirutunud okstelt laskuvad allapoole õhujuured, mis mullaga kokku puutudes juurduvad ning moodustavad peatüve ümber arvukalt lisatüvesid. Üks kuulsamaid on bengali viigipuu ehk baanian (Ficus benghalensis), kes võib enda alla võtta kuni 2 ha maad.

Banaaniliste peenral kasvavad Vana Maailma troopikast pärit banaanid (Musa), kes mõõtmetele vaatamata on tegelikult rohttaimed.

Norfolki saarelt pärinev reliktne okaspuu kõrge araukaaria (Araucaria heterophylla) sirgub looduses kuni 70 meetri kõrguseks ning on laialdaselt levinud haljastuspuuna, potitaimena aga tuntud toakuuse nime all.

Fotod: Erge Jõgela