Sibultaimed

Sibultaimed

Sibultaimed

Madalakasvuliste sibultaimede kollektsiooni kuulub u 510 liiki ja sorti peamiselt sibulate ja sibulmugulatega, aga ka mugulate ja risoomidega taime, mis jagunevad 18 sugukonna ja 50 perekonna vahel. Enim on esindajaid hüatsindiliste (Hyacinthaceae), liilialiste (Liliaceae), amarülliliste (Amaryllidaceae) ja võhumõõgaliste (Iridaceae) seast.

Lume sulamisel märtsi lõpus ja aprilli alguses hakkavad õitsema lumikellukesed (Galanthus) ja märtsikellukesed (Leucojum) ning krookusesarnaste roosade õitega valevlilled (Bulbocodium). Tuntud kevadekuulutajaid krookusi (Crocus) kasvab botaanikaaias üle 120 erineva liigi ja sordi. Varakevadel hakkavad õitsema ka siniliiliad (Scilla), kirgaslilled (Chionodoxa) ja puškiiniad (Puschkinia). Samaaegselt õitsevad madalad valgete tähtjate õitega linnupiimad (Ornithogalum). Omapäraste roosade või valkjate käändunud õiekattelehtede ja laiguliste lehtedega on koerahambad (Erythronium).

Mais õitsevad kollastes, pruunikaspunastes või rohekates toonides kellukjate õitega püvililled (Fritillaria). Malelaua-mustriga kirju püvilill (F. meleagris) ja keisrikroonina tuntud harilik püvilill (F. imperialis) on aedades enim levinud. Väikeste kerajate õitega kobarhüatsindid (Muscari) moodustavad siniseid värvilaike. Varasuvel õitsevad kellukjate õitega ebahüatsindid (Hyacinthoides) ja rohkeõielised preeriaküünlad (Camassia). Septembris õitsevad roosade õitega sügislilled (Colchicum). Kuni külmade tulekuni rõõmustavad silma sügisel õitsevad krookused.

Tulpide (Tulipa) kollektsioonis on üle 45 liigi ja 250 sordi 15 sordirühmast. Juba aprilli lõpus hakkavad õitsema väikeseõieliste tulbiliikide esindajad. Dekoratiivsed on madalakasvulised Kaufmanni, Greigi ja Fosteri tulbi sordid. Mais õitsevad erinevates värvitoonides liht-, täidis- ja liiliaõielised tulbid, populaarseiks on saanud roheliseõieliste, narmasservaliste ja papagoitulpide sordid.

Nartsisse (Narcissus) on botaanikaaias ligi 140 sorti 13 sordirühmast. Arvukalt on trompetnartsisse ja suure lisakrooniga nartsisse. Uute sortide seas on rohkesti lõhestunud lisakrooniga nartsisse. Peamiselt Vahemeremaadest ja Lõuna-Euroopast pärinevaid liike on kollektsioonis 19. Omapäraseim neist on madalakasvuline laia lehterja lisakrooni ja pisikeste õielehtedega lehternartsiss (N. bulbocodium). Rikkalikult õitseb väike nartsiss (N. minor).

Lauke on botaanikaaias üle 120 taksoni. Neist murulauk (Allium schoenoprasum) ja talisibul (A. fistulosum) on tuntud toidutaimedena. Suvel on pilkupüüdvad erksavärviliste kerajate sarikõisikutega laugud.

Hüatsindid hakkavad õitsema mais. Kõik hüatsindisordid on aretatud idahüatsindist (Hyacinthus orientalis). Botaanikaaia kollektsioonis on ligi 80 sorti hüatsinte. Nende hulgas eristatakse varase, keskmise ja hilise õitsemisajaga sorte. Esimestena õide puhkevatest sortidest on tuntuimad lillakassinise koheva õisikuga `Purple King` ning säravroosade õitega `Anna Marie`.

Liiliaid on botaanikaaias üle 250 erineva sordi ja liigi. Liittolmukaline liilia (Lilium monadelphum) hakkab õitsema juba jaanipäeva paiku. Kõige hiljem, septembri lõpus, õitseb Henry liilia (L. henryi). Botaanikaaias on liiliaid seitsmest sordirühmast, kõige enam on Aasia-hübriidide sordirühma kuuluvaid liiliaid. Selle sordirühma taimed erinevad kõrguse, õite kuju, värvuse ja õitsemisaja poolest.

Fotod: Erge Jõgela