Kollektsioonid
Avamaakollektsioonid
Tallinna Botaanikaaia avamaataimede kollektsioonid paiknevad 22 hektari suurusel maa-alal. Mitmekesine maastik, mida ilmestavad ojad ja tiigid, on võimaldanud luua eriilmelisi mikromaastikke ning leida taimerühmadele sobivamaid kasvukohti.
Suuremate ekspositsioonide (dendraarium, rosaarium, mägiaed) paigutuse ja kujunduse autoriks on üks Eesti esimestest maastikuarhitektidest Aleksander Niine (1910–1975).
Vabakujulise pargina planeeritud dendraarium on Eesti kõige liigirikkam puude ja põõsaste teaduslik kollektsioon, millele pandi alus 1963. aastal. Rajamisel peeti silmas süstemaatilist printsiipi, mille järgi istutati taimed sugulusastmete alusel.
Rosaarium valmis 1964. aastal. Kärjekujulises mustris peenrad annavad ülevaate Eesti kliimasse sobivatest peenraroosisortidest ja kohalikest aretistest. Pikkadel peenardel tutvustatakse rooside aretuslugu. Lisaks võib näha valiku roni- ja põõsasroose.
1970. aastate algul rajati mägitaimede tutvustamiseks mägiaed (alpinaarium), mis rekonstrueeriti 2020. aastal. Nii päikeselised kui ka varjulised mäenõlvad on üles ehitatud paekiviterrassidena, pakkudes maailma eri kandi mäestikest pärit taimedele sobivaid kasvukohti.
Tallinna Botaanikaaia enam kui 60-aastase ajaloo jooksul on loodud palju sordikollektsioone – neisse on kogutud ja säilitatakse taimi eri aretusperioodidest ja sordirühmadest.
Varakevadest hilissügiseni pakuvad õieilu ja avastamisrõõmu püsililled, sealhulgas iirised, päevaliiliad, pojengid, astilbed ning aedfloksid, samuti mitmesugused sibullilled: krookused, nartsissid, tulbid, liiliad, hüatsindid jt. Suvelillede väljapanekud palmimaja esisel väljakul on temaatilise kujundusega, mis muutub igal aastal. Peatrepi kõrval oleval nõlval on eksponeeritud Eesti kliimas vastupidavad orhideed. Talvemaastikule lisavad särtsu ilukõrrelised.
2015. aastal avati Meelte Aed, mille rajamisel pöörati erilist tähelepanu erivajadustega külastajatele. Meelte Aia peenardel saab tutvuda paljude tarbetaimedega.
Uuendatud Kevadaias rõõmustavad silma lisaks vahtratele ja luudpõõsastele hüatsindid, tulbid, nartsissid jt sibullilled.
Botaanikaaia pargilik maastik on ideaalne koht murualade ja niidukoosluste tutvustamiseks. Linnastunud maailmas räägitakse üha rohkem elukeskkonna vaesumisest, mille üheks põhjuseks peetakse liigset niitmist. Eestile omastel niitudel on võimalik näha, kui kauniks ning liigirikkaks saab kujundada harvemini niidetavaid haljasalasid.
Tallinna Botaanikaaia avamaataimede kollektsioonides on taimi kokku ligikaudu 6800 taksonit ja sorti.
Kasvuhoonekollektsioonid
Tallinna Botaanikaaia troopiliste ja lähistroopiliste taimede kollektsiooni kasvuhooned avati külastajatele 1971 aastal. Renoveerimistööd said alguse 1998 aastal ning uuenenud palmimaja avati külastajatele 1999. Kompleksi lõuna – ja põhjatiivad renoveeriti vastavalt 2008 ja 2010 Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel.
Nüüdisaegsetes kasvuhoonetes kasvab ligikaudu 2000 taksonit ja kultivari taimi ning kollektsioon võtab enese alla u 2000 m².
Ekspositsioonid on rajatud geograafilisel põhimõttel, palmimaja taimestamisel on olnud prioriteediks maja polüfunktsionaalne kasutus.
Herbaarium
TBA herbaariumi asutamisajaks võib lugeda aastat 1962. Sellel aastal registreeriti herbaarium ülemaailmses andmebaasis “Index Herbariorum” ja ta sai omale akronüümi TALL. TBA struktuuris kuulub herbaarium keskkonnahariduse osakonda. TBA herbaariumisse kuulub üle 95 000 herbaareksemplari.
