Sukulendid

Kuivalembeste taimede kasvuhoones eksponeeritavad taimed pärinevad maailma põuastelt, hõreda taimestikuga aladelt. Paljud sealsed taimed varuvad eluks vajalikku vett vihmaperioodil, sest muul ajal aurustuvad vähesed sademed kiiresti või imenduvad ruttu pinnasesse. Äärmuslikes tingimustes on taimedel kujunenud palju huvitavaid kohastumusi, näiteks ribilised ja fotosünteesivad varred, karvad kaitseks ereda päikesekiirguse eest, lehtede asendumine asteldega veekao vähendamiseks jne.

Sageli võib kuivadel aladel kasvavate taimede juures märgata konvergentsi – kuigi taimed on väliselt äravahetamiseni sarnased, puudub nende vahel igasugune sugulussuhe. Tihti peetaksegi peamiselt Aafikast pärit lehtedeta piimalilli kaktusteks. Väliselt sarnased on ka Aafrikas kasvavad aaloed ja Ameerikas kasvavad agaavid. Meie ekspositsioonis ongi taimed paigutatud nii, et eraldi oleks võimalik tutvuda nii Vanast – kui Uuest Maailmast pärinevate liikidega.

Erilist tähelepanu väärivad võimas suurehambaline piimalill (Euphorbia grandidens) ja umbes saja-aastased kaljukaktused (Cereus peruvianus var. monstrosus). Viimased on Tallinna Botaanikaaia vanimad taimed. Legendaarseiks on botaanikaaias muutunud suveööd, kui õitseb suureõieline kuukaktus ehk öökuninganna (Selenicereus grandiflorus) ja kasvuhoonete uksed on külastajatele avatud peaaegu koidikuni, mil õied närbuvad.

Paljud kuivade alade taimed kuuluvad ohustatud taimeliikide hulka. Näiteks rahvasuus kullakeraks kutsutava ja kultuuris tavalise Grusoni siilkaktuse (Echinocactus grusonii) arvukus on looduses ohtlikult vähenenud.

Fotod: Erge Jõgela