Seaküla Simson esitleb Tallinna Botaanikaaias oma juubelile pühendatud näitust

Skulptor Aivar Simsoni ehk Seaküla Simsoni juubelile pühendatud pronksskulptuuride näitus „65 X Simson von Seakyl“ avatakse Tallinna Botaanikaaia Palmimajas kunstniku 65. sünnipäeval, 5. detsembril.

Botaanikaaia Palmisaalis tuleb esitlusele 65 taimeskulptuuri. Oma seekordsetes töödes on skulptor saanud inspiratsiooni otse loodusest ja Eesti kultuurist, olles pöördunud nii meie moodsa maailma kui ka rahvapärase keelepruugi ja komberuumi poole.

“Üldiselt olengi ma laialt tuntud loodusvaatlejana, ning seekord tahaks oma loodusvaatluste tulemusi põhjalikumalt esitleda,” iseloomustab kunstnik botaanikaaia väljapanekut.

Tallinna Botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste taimede osakonna juhataja Jaan Mettik leiab, et Simsoni loodusvaatluste tulemused on väga hästi õnnestunud. „Selleks, et loodust usutavalt kujutada ja selle variatsioone ning teemaarendusi haaravalt edasi anda, peab olema erakordselt hea loodustunnetus. See on Simsonil kahtlemata olemas,“ ütles Mettik.

Näitus jääb botaanikaaeda 2. veebruarini 2025. Palmimaja on avatud iga päev kell 11.00-16.00, v.a kolmapäeviti kell 11.00-19.00.

Simson von Seakyl sündis 1959. aastal Jõhvis. 1978. aastal lõpetas Simson Adolf Kesleri nimelise keskkooli. Ta üritas õppida nii Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikumis arhitektuuri kui ka Tallinna Pedagoogilises Koolis lasteaiakasvatajaks. Mõlemad jäid pooleli, sest Punaarmee 40. väliarmee vajas tema abi Afganistani mässuliste mahasurumisel. Kunstiinstituuti (ERKI) astus ta 1981. aastal ja lõpetas 1988. aastal. ERKI lõpetamise järel on Simson olnud stabiilselt vabakutseline. Kunstiinstituudi eel ja ajal on ta pidanud kärujuhi ametit Dvigateli tehases Tallinnas, agressori ametit Afganistanis, laadija ametit Tallinna Limonaaditehases, maaparandaja ametit Saaremaal, õpetaja ametit Jõhvi kunstikoolis, ehitaja-montaažniku ametit Venemaal ja Gruusias. Näitustel on ta esinenud nii siin- kui sealpool isamaa piire. Tema töid ei ole Antarktikas, Arktikas, Gröönimaal ja Kesk-Aafrikas.

Suuremad tööd:
„Pöffihunt“ Solarise keskuses Tallinnas
„Siil“ Siili tänaval Tartus
„Lehm“ Karjamaa pargis Tallinnas
„Alutaguse hirv“ Jõhvi ringteel
„Viikingilaev“ Sipoos Soomes
„Paadipõgenikud“ Puise ninal Läänemaal
„Vanamees ja Kits“ Heltermaa sadamas Hiiumaal
„Poiss jalgrattaga“ Arvo Pärdile pühendatud kuju Rakveres
„von Glehn“ Nõmmel Tallinnas
Johan Pitka Fort st. Jamesis Briti Columbias Kanada
Alexander Fleming Tallinnas Šoti klubi õues
Kaljo Kiisk Jõhvis
Konstantin Päts Toilas
Juhan Peegel Saaremaal
Hannes Varblane Tartus
Heino Lipp Maidla mõisas
Paul Keres Narvas
Debora Vaarandi Saaremaal
Johannes Kert Võrus
Tuvikujulised teetõkised Tallinnas

Tallinna Botaanikaaed on 1961. aastal loodud teadus-, haridus- ja kultuuriasutus, kus tegeletakse taimeriigi kaitse ja tutvustamisega. Tallinna Botaanikaaed paikneb 40-hektarilisel alal Pirita jõeorus ja siin kasvab avamaal ning kasvuhoonetes ühtekokku ligi 9000 nimetust taimi. Tallinna Botaanikaaia missioon on säilitada, arendada ja tutvustada rikkalikke taimekollektsioone ja herbaarkogusid ning teha teadus- ja loodusharidustööd elurikkuse säilitamiseks ja suurendamiseks. Tallinna Botaanikaaia visioon on olla kaasaegse keskkonnateadliku mõtteviisi ning aia- ja maastikukujunduse edendamise eestvedaja.