Külastuskeskus 10-16, avamaa 09-20, kasvuhooned 11-16, kolmapäeviti külastuskeskus 10-19 ja kasvuhooned 11-19, territoorium suletakse iga päev 21.00

Septembrikuu õitsejad

Avaldatud: 30.08.21

Palmimajas õitsevad septembris tara-datlipalm (Phoenix reclinata), kriinum (Crinum), suurelehine õislehik (Phyllanthus grandifolius), austraalia kaelakeepuu (Alyxia ruscifolia), punane justiitsia (Justicia carnea), Wallise tõlvlehik (Spathiphyllum wallisii) ´Mauna Loa´, Goethe pavoonia (Pavonia strictiflora) jt.

Subtroopikamajas  õitsevad septembris valloota ambõis (Cyrtanthus elatus), põim-ronitatar (Muehlenbeckia complexa), Cunninghami kasuariin (Casuarina cunninghamiana), kaunilehine eukalüpt (Eucalyptus cosmophylla), viigilehine eukalüpt (Corymbia ficifolia), kollakas kängurukäpp (Anigozanthos flavidus) jt. Rikkalikult käbib volleemia (Wollemia nobilis). Vahemere maade taimedest õitsevad septembris harilik granaadipuu (Punica granatum), harilik oleander (Nerium oleander) jt. Käbib vahemere küpress (Cupressus sempervirens). Hiina ja Jaapani taimedest õitsevad septembris hiina teepõõsas (Camellia sinensis), suureõieline abeelia (Abelia xgrandiflora), lenkorani siidakaatsia (Albizia julibrissin), soorohi (Houttuynia cordata), rooshibisk (Hibiscus rosa-sinensis), nandiina (Nandina domestica) jt.

Põhjapoolsetes kasvuhoonetes on  sukulentide, vihmametsa ja troopiliste taimede kollektsioonid. Septembris õitsevad harilik leitselill (Achimenes hybrida), india tunbergia (Thunbergia mysorensis), täpiline hõbeköis (Scindapsus pictus), harjaseline nõgesleht (Acalypha hispida), rooshibisk (Hibiscus rosa-sinensis), kalju-sinilehter (Streptocarpus saxorum), Wilkesi nõgesleht (Acalypha wilkesiana) ´Macrophylla´, hõbe-udutolmik (Hemigraphis alternata), hiina banaan (Musa acuminata), rand-tiiviklill (Scaevola taccada), sulgjas breinia (Breynia disticha), jamaika rotisaba (Stachytarpheta jamaicensis), tähniline justiitsia (Justicia brandegeeana), jalakalehine turnera (Turnera ulmifolia), kollane pakssaba (Pachystachys lutea), kolmekant-pisipalm (Dypsis decaryi), harilik kakaopuu (Theobroma cacao), tõlvlehik (Spathiphyllum) ´Mauna Loa Supreme´, mehhiko kuldsõrm (Juanulloa mexicana), Andre flamingolill (Anthurium andreanum), Scherzeri flamingolill (Anthurium scherzerianum), triibik-urnõis (Nematanthus strigillosus), viltjas kurdlehik (Rhytidophyllum tomentosum), vesiroosilehine flamingolill (Anthurium nymphaeifolium), vastandlik dorsteenia (Dorstenia elata), pikalehine ruellia (Ruellia graecizans), hiid-pitslehik (Fittonia gigantea), harilik papaia (Carica papaya), riitsinuselehine begoonia (Begonia x ricinifolia), valgeroodne ruellia (Ruellia devosiana), guajaana ardiisia (Ardisia guianensis), papüüruse-lõikhein (Cyperus papyrus), pikk pipar (Piper longum), Thomsoni saatusepuu (Clerodendrum thomsoniae), uganda õnnepuu (Rotheca myricoides), täpik-rögajuur (Psychotria punctata)    jt.

Näha saab tähtsaid troopilisi tarbetaimi nagu erilehine leivapuu (Artocarpus heterophyllus), india mangopuu (Mangifera indica), harilik riis (Oryza sativa), hiina banaan (Musa acuminata), harilik ananass (Ananas comosus), harilik kardemon (Elettaria cardamomum), harilik ingver (Zingiber officinale), harilik suhkruroog (Saccharum officinarum), araabia kohvipuu (Coffea arabica), harilik kakaopuu (Theobroma cacao), kookospalm (Cocos nucifera), söödav salakkpalm (Salacca zalacca), puuvillapõõsas (Gossypium), peruu annoona (Annona cherimola), must pipar (Piper nigrum), serenoapalm (Serenoa repens) jpt.    

Põuaste alade kasvuhoones õitsevad septembris hiigel-tääkliilia (Yucca elephantipes), aaloelehine tääkliilia (Yucca aloifolia), santa katariina jänesekapsas (Oxalis triangularis), keelkaktus (Brasiliopuntia brasiliensis), osirusseelia (Russelia equisetiformis), valgevillane tradeskantsia (Tradescantia sillamontana), sooniline begoonia (Begonia venosa), särav piimalill (Euphorbia milii), sinine kaelakellukas (Trachelium caeruleum), savanni-hiirelõksupuu (Uncarina grandidieri), sile stefaania (Stephania glabra), liiv-nuturohi (Elegia tectorum), natali koolupõõsas (Carissa macrocarpa)   jt.

Tallinna botaanikaaia uuendatud mägiaias õitsevad septembris astrid (Aster), siilkübarad (Echinacea), neiusilmad (Coreopsis), preeria-päevalill (Helianthus maximiliani), tervelehine vaigulill (Silphium integrifolium) jt mägedest, metsadest ja rohtlatest pärit taimed.

Dendraariumis õitsevad septembris lepalehine kletra (Clethra alnifolia), Davidi budleia (Buddleja davidii), naistepunad (Hypericum), hortensiad (Hydrangea), põõsasmaranad (Potentilla fruticosa) jt.

Rosaariumis õitsevad septembris roosid.

Flokside uuendatud ekspositsioonis õitsevad septembris hilised floksid ehk leeklilled (Phlox).

Ilukõrreliste ekspositsioonis õitsevad septembris teravaõieline kastik (Calamagrostis xacutiflora) ‘Karl Foerster’, roog-sinihelmikas (Molinia caerulea subsp. arundinacea), siidpöörised (Miscanthus) jpt.

Meelte aias õitsevad septembris mugul-päevalill ehk maapirn (Helianthus tuberosus), palsam-neitsikummel (Tanacetum balsamita), mündid (Mentha), peiulilled (Tagetes), harilik altee (Althea officinalis), naistenõgesed (Nepeta), salveid (Salvia), vürtsbasiilik (Ocimum basilicum) jpt. Tutvuda saab ka selliste tarbetaimedega nagu hariliku kurgi (Cucumis sativus) sordid ‘Dragon’s Egg’, ‘Sikkim’, ‘GeleTros’, kõrvitsate (Cucurbita) sordid, mugul-jänesekapsas ehk oka (Oxalis tuberosa), söödav jakoonijuur (Smallanthus sonchifolius), õlisalvei ehk tšiia (Salvia hispanica), tšiili hanemalts ehk kinoa (Chenopodium quinoa), harilik väätkõrvits(Cyclanthera pedata), harilik kikerhernes (Cicer arietinum), sinine lambalääts (Trigonella caerulea), ujuv lehtertapp (Ipomoea aquatica) jpt.

Palmihoone esiväljaku suvelillepeenrad on pühendatud Tallinna Botaanikaaia 60. sünnipäevale. Demonstreeritakse kuuekümnendatel aastatel aiakujunduses kasutatud suvelilli nagu näiteks  lõvilõuad (Antirrhinum), kosmosed (Cosmos), aedastrid (Callistephus), peiulilled (Tagetes), pruudisõled (Zinnia) ning leeksalveid (Salvia splendens). Esiväljakul saab tutvuda Poolale tüüpiliste toidutaimedega Poola Saatkonna ja botaanikaaia ühistööna valminud peenras.

 

Tekst: Urmas Laansoo
Fotod: Sille Janson

 

 

 

 

Veel uudiseid

Hoia end kursis botaanikaaia sündmustega ja liitu uudiskirjaga

crosschevron-downchevron-leftchevron-rightarrow-uparrow-right linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram