Külastuskeskus ja kassa 10-19, avamaa 09-20, kasvuhooned 11-19, territoorium suletakse 21.00

Rohelise pealinna eriprogramm

Avaldatud: 06.01.23

Tallinna Botaanikaaias on 2023. aasta jooksul Euroopa rohelise pealinna eriprogramm.

JAANUAR

Peeter Laurits
JÄÄMERE PURJED PALMIMAJA TAEVAS
13.01. – 31.12.2023

Palmide ja araukaaria kohale heisatud purjedele on trükitud Põhja-Jäämere vetikad. Teos on üles ehitatud kontrastile – arktilised taimed versus troopikataimed, ookeanitaimed versus maismaataimed, ülalt alla pildistatud vaade, mida tuleb vaadata alt üles – osutamaks kõigi eluvormide olemuslikule sugulusele.

Peeter Laurits: „2022. aasta suvise pööriaja veetsin ma Põhja-Jäämere ääres, Euroopa kõige põhjapoolsema tipu, Slettnesi tuletornis. Osalesin Academy for Rhythmorphology (ARm) # 1 workshopil Hilde Methi, Signe Lidéni ja Arjen Mulderi kutsel. Workshopi eesmärk oli polaarpäeva haripunktis keskenduda looduse rütmilistele liikumistele, eriti tõusu ja mõõna rütmikale ning teha tutvust ookeanielustikuga. Workshopist võttis osa 12 kunstnikku eri riikidest ja erialadelt, kellega koos nädala jooksul tegime veealuseid helisalvestusi, filmisime, pildistasime, sõelusime planktonit, tegime mõõtmisi ja pidasime seminare.“

Foto ja videomontaaž – Peeter Laurits
Helirežii – Signe Lidén ja Ann Reimann
Konsultant – Arjen Mulder
Trükk – Lipuvabrik

Loodusfestivali fotokonkursi „Metsik Linn” võidutööde näitus palmimajas
16.01. – 12.02.

Loodusfestivali korraldavad Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koostöös partneritega. Loodusfestival väärtustab elukeskkonna mitmekesisust – festival pöörab tähelepanu linnaloodusele ning julgustab omandama jätkusuutlikke tarbimis- ja käitumisharjumusi. Alates 2016. aastast on Loodusfestivaliga käsikäes korraldatud ka linnalooduse fotokonkurssi “Metsik linn”, mis keskendub linnalooduse ja linnakeskkonna omavahelistele suhetele. Kuue aasta jooksul on konkursile saadetud hindamiseks umbes poolteist tuhat fotot, millest žürii on välja valinud parimatest parimad. Rändnäitus koondab 2016–2022. aasta võidutööd nii laste ja noorte kui ka üldarvestuse kategoorias. Näitust eksponeeriti esmalt TÜ botaanikaaias 2022. aasta novembrist kuni jaanuari alguseni 2023.


VEEBRUAR

Vitamiinipäev. Teemapäev palmimaja konverentsisaalis.
4.02.

Teemapäeval tutvustatakse ja õpetatakse kasvatama tõusmeid kui tõelist supertoitu. Noortes taimedes on vähe kaloreid, rohkelt valku ja kiudaineid, ent eriti ohtralt erinevaid vitamiine. Vitamiinid on aga asendamatud toitained, eluliselt tähtsad tervise alalhoidmiseks ning organismi igapäevaseks tööks.

Päevakava:

12.00-13.00 – OÜ Pisirohe töötuba (Palmimaja konverentsisaalis, eelregistreerimisega)
Töötoas selgitatakse, kui kasulikud ja tervislikud on pisirohetaimed ehk tõusmed. Lisaks on võimalik pisirohetaimi maitsta ja endale koju kaasa teha külvi, et neid tervislikke taimi ise kasvatada ja hiljem süüa. Tõusmeid võimalik ka kaasa osta.

13.00-14.00 – toidutaimede ekskursioon vene keeles (ekskursioon algab Palmimajas)

13.00-14.00 – toidutaimede ekskursioon eesti keeles (ekskursioon algab Palmimajas)

14.00-15.00 – OÜ Pisirohe töötuba eelregistreerimisega (Palmimaja konverentsisaalis)

 

Ma pole külaline, ma elan siin. Näitus palmimaja konverentsisaalis.
6.-26.02.

Tartu loodusmaja mänguline linnalooduse näitus kutsub märkama elusolendeid, keda me alati tähele ei pane, ning hoolima linnas elavatest taimedest ja loomadest. Väljapanek tutvustab inimese looduslikke naabreid linnas ning pakub mõtlemisainet elukeskkonna ja kodu väärtustest. Millise elukeskkonna me oleme loonud nii endale kui ka taimedele ja loomadele?

Näitus on valminud loodus- ja loomeinimeste koostöös. Hea elukeskkonna toimimise jaoks on vaja arvestada üksteise vajadustega. “Meil on vaja mõista looduse väärtust linnakeskkonnas. Kui linnas on loodust, siis on ka inimesel seal mõnusam elada, sest inimene on osa loodusest – isegi siis, kui me seda unustama kipume,” ütleb näituse koordinaator Annelie Ehlvest.

Näitus tutvustab erinevaid linnaloodusega seotud teemasid: linnade kujunemine, arenemine ja keskkonnaprobleemid; linn kui tehiskooslus; loomade ja taimede elutingimused linnas; erinevad elupaigad: aiad, pargid, kalmistud, alleed, looduslikud ja ehisveekogud; looma- ja taimeliikide suhtumine inimtegevusse ehk hemeroobsus. Saab tutvuda linnaelanike registriga, kuulata-vaadata helipilte ning mängida erinevaid mänge.

Loodusehituse võlu ja vägi. Töötuba palmimaja konverentsisaalis
19.02.

Praktilises ja loovas töötoas tutvustatakse loodusehituse põhimõtteid, materjale ja ehitustehnoloogiaid. Kujundatakse omale sobiv ruum/koda/hoone ja modelleeritakse see, kasutades savi, põhku ja puitu ning viimistletakse värviliste savidega.

Ehitades savi, liiva ja põhuga, on kulutatud koguenergia hulk võrreldes tsementsegu ja tööstuslike plokkidega vähemalt 100 korda väiksem!

Töötoa viib läbi loodusehituse meister Sven Aluste.


MÄRTS

Prügi – muudame suhtumist, prügi vs tooraine. Teemapäev palmimaja konverentsisaalis ja õppeklassis
26.03.

Teemapäeval tutvustatakse jäätmetekke vähendamise ja asjade kasutusea pikendamise võimalusi ja jäätmete liigiti kogumist ning milleks see vajalik on. Tallinna Jäätmekeskus tutvustab jäätmejaamade ümberkujundamist ringmajanduskeskusteks, uuest biolagunevate jäätmete süsteemist ning jäätmekeskuste tootest – kvaliteetsest kompostist. Räägitakse mulla väärindamisest ringmajandusvõtmes, kompostimisest väikeaiapidajatele, uuenduslikest meetmetest ning võimalustest. Teemapäeval saab teada, mida tehakse taarapunkti viidud pakenditega ja kuidas toimib panditopsi süsteem. Anna Hintsi dokumentaalfilm „Homme saabub paradiis“ näitab, kuidas noored emad on otsustanud peredele toitu hankida kaubanduskeskuste prügikastidest, et päästa keskkonda ja oma laste tulevikku. Reet Aus tutvustab väärtustava taaskasutuse ehk upcycling põhimõtteid rõivatööstuses, mis vähendavad moetööstuse mõju keskkonnale.


APRILL

Mida me mõtleme, kui ütleme, et energiatootmine on „taastuv“? Teemapäev palmimajas
1.04.

Teemapäeva viib läbi Jonas Nahkor, füüsika ja tehnoloogia õpetaja, õppejuht ning Eesti Keskkonnahariduse Ühingu üks käivitajaid. Ta on hariduses tegelenud süvitsi taastuvenergia tootmise ja liginullenergia hoonete teemaga ning võtab kuulajale arusaadavalt lahti ühiskonnas laialt levivad mõisted nagu „rohepööre“ ja „kliimaneutraalne“. Teemapäeval otsitakse vastust küsimusele, mida need loosungid ja sõnad loodusteaduslikus vaates tähendavad.

 

Ilm ja kliima. Teemapäev palmimaja konverentsisaalis
16.04.

Kavas:

Keskkonnaprobleemide nurjatus.

Mihkel Kangur, TLÜ vanemteadur, Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht

Meid sisaldava keskkonna ja globaalse ökosüsteemiga toimuvad muutused on olemuselt komplekssed ja keerukad. See teeb nende mõistmise, aga ka lahendamise keerukaks. Ettekandes käsitletakse nii olulisemaid keskkonnaväljakutseid kui ka nende nurjatut iseloomu ja näidatakse, miks seetõttu nende lahendamine on nii keerukaks osutunud. Kui me neid lahendada ei saa, siis võiksime proovida neid vähemalt valitseda. Millised võimalused meil selleks on, arutletakse koos kuulajatega.

Ilmast ja selle ennustamisest.

Helve Meitern, EMHI ilmaprognooside osakonna peasünoptik

Mis vahe on ilmal, ilmastikul ja kliimal? Miks me ilmast nii palju räägime? Kuidas ennustatakse ilma ja mis aitab sünoptikutel ilma ennustada? Kui pikalt saab ilma ette ennustada? Miks on vaja sünoptikuid, kui internet on täis ilmaprognoose? Sünoptik aitab leida vastuseid nendele küsimustele.

Vihmametsast kõrbesse

Ilmavaatlusi ja retke läbi erinevate kliimavöötmete ja loodusvööndite viib läbi botaanikaaia metoodik Krista Kaur.

Teemapäeval tutvutakse botaanikaaias väikese ilmajaamaga, tehakse ka lihtsamaid ilmavaatlusi: mõõdetakse õhutemperatuuri, õhuniiskust, õhurõhku, tuule suunda, tuule tugevust jne. Botaanikaaia kasvuhoonetes tutvutakse erinevates loodusvööndites kasvavate taimede ja nende kohastumustega.


Toit ja keskkond. Teemapäev palmimaja konverentsisaalis ja õppeklassis
22.04.

Kavas: Anne Luik, emeriitprofessor, Eesti Maaülikooli taimetervise õppetool

Teemapäeval käsitletakse erinevaid toidu kasvatamise viise. Saadakse vastused küsimustele, mille poolest erinevad intensiivne tavatootmine ja mahe põllumajandus ja milline on nende mõju mullale, veele, elurikkusele ning toidu kvaliteedile. Arutletakse, kuidas on võimalik tervislikku toitu kestlikult toota – elurikkust hoides ja „kliimasõbralikult“.

Valikute küsimus. Töötuba. Krista Kaur, TBA metoodik

Kuidas vähendada märgatavalt oma ökoloogilist jalajälge igapäevaste toiduvalikutega? Kui see teema on Sulle tähtis, siis tasub osaleda praktilises töötoas “Valikute küsimus”.  Töötoas selgitatakse, millised on taimsed alternatiivid lihale, munale ja piimatoodetele ning kuidas teadlike toiduvalikutega saab parandada enda tervist ja energiataset ja samas hoida ka koduplaneedi tervist.


MAI

Samblikud Andres Saagi fotodel ja Eesti loodusest. Fotonäitus palmimajas.
1.- 31. 05.

Andres Saag on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor, erialalt lihhenoloog ehk samblikuteadlane. Ta on samblikke pildistanud alates selle sajandi algusest. Enamus fotosid on tehtud eesmärgiga illustreerida samblikke tutvustavaid käsiraamatuid. Näitusel on väljas väike valik Andrese enam kui 1300 samblikufotost.

Fotosid täiendavad nendel kujutatud samblikke tutvustavad tekstid ning loodusest kogutud samblikueksemplarid osast fotodel kujutatud liikidest.

Teeme murud liigirikkamaks. Töötuba avamaal
20.05.

Mari Tilk, PhD ja Rein Kalamees, PhD, TBA teadurid

Elupaikade ja elurikkuse kadumine linnakeskonnas on tõsine probleem. Töötoas õpetatakse, kuidas muuta liigirikkamaks olemasolevat liigivaest murukamarat aias või pargis. Räägitakse sobilikest tingimustest liigirikka murukamara tekkimiseks ja püsimiseks. Räägitakse konkreetsetesse tingimustesse sobilikest ja sobimatutest taimeliikidest ja muru liigirikkust ohustavatest umbrohtudest ja võõrliikidest. Arutletakse murude niitmise teemadel.

Kallim kullast. Muld kui elurikkuse alus. Teemapäev botaanikaaia territooriumil
27.05.

Elurikkuse teemapäeval tutvustatakse erinevaid mullatüüpe. Botaanikaaias mullakaeve juures vaadatakse mullaprofiili ja viiakse läbi katseid põllumulla kvaliteedi hindamiseks. Teemapäeval tutvutakse ka turba- ja huumushorisondi erinevustega ning heidetakse pilk põnevasse ja salapärasesse lagundajate maailma. Räägitakse ka põllumajanduse mõjust muldadele ning tutvutakse traditsiooniliste ja uudsete põllukultuuridega.

 

JUUNI

LOODUSKAITSEMESS
10.06.

Tallinna Botaanikaaed ja roheline pealinn toovad 10. juunil kokku loodushoidu propageerivad ja panustavad organisatsioonid üle Eesti, et anda neile võimalust tutvustada oma tegemisi Tallinna Botaanikaaias. Üritus on suunatud eelkõige kohalikele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele. Pakume organisatsioonidele võimalust välitelgis läbi viia töötuba või teha ettekanne.


JUULI

Läänemere tervis. Teemapäev palmimaja konverentsisaalis ja õppeklassis
9.07.

Helen Orav – Kotta, TÜ Eesti Mereinstituut, merebioloogia kaasprofessor

Läänemere teemapäeval käsitletakse lähemalt Läänemere elurikkusest ja seda ka pisut mängulisemas võtmes. Õpitoas räägitakse, kuidas inimene on oma tegevusega merd mõjutanud ning mida igaüks meist saaks teha, et olla keskkonnateadlikum.

Päevakava:

12.00 – 13.30 Meri ümber Eesti.

Õpituba koosneb lühikesest Läänemere elurikkuse loengust ja keskkonnamängust, kus osalejad saavad mõelda ja arutada, kuidas nad on Läänemerega seotud.

14.00 -15.30 Läänemeri ja inimene.

Läänemere probleemideks on eutrofeerumine (liiga palju põllumajandusest pärit toitaineid) ja inimtegevusest pärit keskkonnamürgid. Õpitoas räägitakse, kuidas inimene oma tegevusega on merd mõjutanud ning mida igaüks saaks teha, et olla keskkonnateadlikum. Lühikesele loengule järgneb praktiline õpituba, kus valmistatakse kodupuhastusvahendeid ja looduslikku väetist kodusele potilillele.

 

Liigirikas koduaiatiik – kuidas seda rajada nii, et võidaksid kõik. Seminar-arutelu ja töötuba palmimaja konverentsisaalis ja välialal.
14.07.

Elin Soomets-Alver, PhD, TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituut

Eriilmelised klastritena lähestikku paiknevad tiigid tagavad mitmekesise elustiku. Nõuab pingutust ja tõelist tahtmist, et tekitada liigirikka elustiku püsimiseks piisav tiikide võrgustik linnadesse. Oma panuse saab anda iga maaomanik rajades aianurka kasvõi väikese tiigikese, mis sobib nii selgrootutele kui ka selgroogsetele nii sigimiseks kui ka elamiseks. Meie suved on järjest kuumemad ja põuasemad, mistap oleksid aiatiigid kohaks, kus kuumal suvepäeval saaksid linnud ja siilid joomas ja ennast jahutamas käia.

Ettekanne käsitleb liigirikast koduaiatiiki – tutvustatakse elurikaste aiatiikide tausta ja rajamispõhimõtteid. Arutletakse, kuidas tiiki rajada nii, et võidaksid mõlemad – aia omanik ja aias elanik. Jalutuskäigul botaanikaaias vaadatakse-arutletakse, kuhu põhimõtteliselt oleks hea teha tiiki, mida seejuures silmas pidada.

 

AUGUST

Sammaltaimed Tallinna botaanikaaias. Teemapäev avamaal.
19.08.

Iti Jürjendal ja Tiiu Kupper, Tallinna botaanikaaia spetsialistid

Tallinna Botaanikaaias on avamaal lisaks värvikirevatele lilledele peenardel eksponeeritud ka esialgu vähemärgatavad sammaltaimed, kes tunnevad ennast koduselt maapinnal, kividel ja puutüvedel. Eesti Looduse päeva (14. august) tähistamiseks tutvustame Tallinna Botaanikaaias looduslikult kasvavaid ning KIK projekti (2019-2022) käigus siia asustatud haruldasi sammaltaimi. Ringkäigu ajal tutvustame sammaltaimede maailma (mis on sammaltaim, kuidas ta saab kividel kasvada, mismoodi paljuneb jne), räägime kaitsealustest samblaliikidest ja ex situ looduskaitsemeetodist.


SEPTEMBER

Taimede rännakud. Näitus ja töötuba palmimaja konverentsisaalis ja õppeklassis
23.09. – 01.10.

Näitusel tutvustatakse oluliste toidu- ja tarbetaimede ajaloolisi rännakuid looduslikust kasvukohast piirkonda, kus neid tänapäeval kultuurtaimedena kasvatatakse.

Näituse ajal toimuvad teemakohased töötoad ja toidutaimi tutvustavad ringkäigud.

29.09 Dolmadest pestodeni. Nele Jaago, viinamarjakasvataja

Töötoas tutvustatakse mitmesuguseid võimalusi, mida viinapuusaadustest valmistada.

 

OKTOOBER

Ananassikingad ja seenejakk. Teemapäev palmimaja konverentsisaalis ja Meelte Aias.
8.10.

Teemapäeval tutvustatakse uusi avastusi ja võimalusi taimede-, seente- ning vetikatepõhiste materjalide kasutamisel erinevates eluvaldkondades. Bioplasti saab toota sisalagaavist, ananassi lehekiudu kasutada droonide valmistamiseks, mangostanijääkidest vajalikku materjali päikesepatareide jaoks. Need on vaid üksikud näited, mida käsitletakse innovatsiooniteemalisel päeval.

Kavas:

„Nõges – põhjamaa siid. Praktilised kogemused kodumaisest kõrvenõgesest lõnga valmistamisest.“ Marju Tamm, OÜ Vormsi Vaibavabrik juhataja

Ettekande käigus tutvustatakse kohalikust kõrvenõgesest kiu, lõnga ning kanga saamist. Tutvustatakse nõgese töötlemiseks vajaminevaid töövahendeid ning praktilisi töövõtteid.

Loeng-ekskursioon. Krista Kaur, botaanikaaia metoodik

Uued avastused taimede-, seente- ning vetikatepõhiste materjalide kasutamisel erinevates eluvaldkondades on toonud meie ellu uusi võimalusi. Mitmed uudsed lahendused võimaldavad toota kõike vajalikku keskkonda säästvamalt. Sisalagaavist bioplasti ja mangostanijääkidest päikesepatareide kõrval on ka ananassikiust või seentepõhistest materjalidest valmistatud rõivad ja kingad samuti üks võimalus looduslikke materjale mitmekesisemalt kasutada.  Innovaatilisi lahendusi tutvustava loeng-ekskursiooni käigus tutvustatakse ka erinevaid kiu-, õli- ja värvitaimi nii kasvuhoonetes kui Meelte Aias.

Taimedega värvimise töötuba. Pille Hermann, TBA taimekaitsespetsialist

Lisaks teooriale saab töötoas läbi proovida kõik taimedega värvimise etapid.


Meie igapäevane tee ja kohv. Õiglase kaubanduse teemapäev palmimaja konverentsisaalis.
14.10.

Kas kujutaksite elu ette ilma kohvi, tee, kakao või šokolaadita? Ka banaane tarbitakse maailmas tohutus koguses, igal aastal peaaegu 100 miljonit tonni. Mida võiks teada suhkrust, kakaost ja puuvillast? Räägime taimedest, kes on muutunud meie elu lahutamatuks osaks õiglase kaubanduse võtmes.

Teemapäeval osaleb Jana Jesmin Fairtrade kliendisuhete juht Baltikumis. Kuuleme ka Lääne-Aafrikas asuva Togo kogukonna lugu. Togo kogukonna elu ja arengut tutvustab Senam Koffi Tsobage.

 

NOVEMBER

Roheteraapia kasvuhoonetes. Teemapäev palmimaja konverentsisaalis ja õppeklassis
11.11.

Kadri Maikov, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, maastikuarhitektuuri osakond

Teemapäeval tutvustatakse erinevaid teadlikult loodud rohealasid, kuhu on paigutatud taimed moel, mis aitavad mõjutada inimest läbi erinevate meelte. Sellised aiad mõjuvad tasakaalustava rohelise oaasina. Jalutuskäik sellises aias aitab leevendada stressi, parandada tuju, tuua ellu meelerahu ja tasakaal. Teemapäeval selgitataksegi, kuidas jõuda pingelistest töö- ja olmemuredest looduse tervendavate rütmide keskele.


DETSEMBER

Mahetoit. Teemapäev palmimaja konverentsisaalis ja õppeklassis
2.12.

Mahepõllumajandus on keskkonnasõbralik tootmisviis. Teemapäeval tutvustatakse lühidalt Eesti keskkonnaseire ja taimekaitsevahendite jääkide seire tulemusi, et mõista toidutootmise keskkonnamõjusid. Räägitakse mahetoidu kvaliteedist ja tervislikkusest ja miks peaks mahetoitu eelistama ja kust seda osta.

Eesti on võtnud rahvusvaheliste kokkulepetega kohustuse hoida oma riigi elurikkust ja tagada selle püsimine. Paljude oluliste taimede seemneid hoitakse üleilmsetes seemnepankades. Selline tegevus võimaldab jätkusuutlikult pakkuda mitmekesist toidulauda.

Kavas:

  • Miks eelistada mahetoitu? Elen Peetsmann, Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja
  • Toit oma koduaiast! Peipsi sibulast Vändra aedoani, Jõgeva kollasest rääkimata. Külli Annamaa, Maaelu Teadmuskeskuse geenipanga juhataja
  • Toidutaimi tutvustavad ringkäigud kasvuhoonetes ja palmimajas. TBA metoodikud

Hoia end kursis botaanikaaia sündmustega ja liitu uudiskirjaga

crosschevron-downchevron-leftchevron-rightarrow-uparrow-right linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram